Repliik ⟩ Pääsu pole

Enamasti on mu unenäod ebameeldivad ja tekitavad frustratsiooni. Kaotan, hilinen, jään lõksu, mingi asi ajab taga, mingi asi jookseb eest ära, tuba on madusid täis, tuba on ämblikke täis … Justkui mingisugune aju vimmakas vandenõu: «Tähendab, jah, ma ju tõepoolest võiksin su uneaja täita meeldivate ulmade ja nägemustega, aga ma lihtsalt ei tee seda.»

Viimasel ajal on tekkinud üks unenäo alaliik. Ma olen kas kosmosejaamas, kosmoselaevas või hoopistükkis võõral planeedil. Enamasti ronin kuskile kõrgele. Neis nägudes on mingit ootusärevust, lustakust, helgust isegi.