Eluruumide arv kasvab ning üha rohkem elatakse eramajades
5. juuli 2022, 17:02
Eelmise aasta rahvaloendusega loendati registrite põhjal kokku 737 873 eluruumi, mida on 47 793 jagu rohkem kui kümme aastat tagasi. Viljandimaal on ehitusaasta järgi keskmiselt kõige vanemad korterid.
Statistikaameti teates seisab, et eluruumi hulka kuuluvad era- ja kortermajad, ühiseluruumid ning muud elamuüksused. Kõikidest loendatud era- ja kortermajadest on asustatud 76 protsenti ehk neis elas vähemalt üks alaline elanik.
Ülejäänutes püsielanikke polnud ning selliste eluruumide arv on kolme viimase loenduse ajal suurenenud. Nii oli 2000. aastal püsielaniketa eluruumide osatähtsus 13 protsenti, 2011. aastal 16 ja 2021. aastal 24 protsenti.
Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg selgitas pressiteate vahendusel, et inimesed on omandanud näiteks suvilaid ja muud kinnisvara, kus pidevalt ei elata. Samas lähevad siia alla eluruumid, mis on näiteks ehitisregistri järgi juba valmis, kuid kuhu pole veel jõutud sisse kolida.
Rahvaloenduse projektijuht Liina Osila märkis, et üldiselt on Eesti inimeste elupindade kvaliteet igati paranenud. «Kasvanud on veevarustusega, pesemisvõimalusega, tualettruumiga ja ka keskküttega eluruumide arv. Järjest populaarsemaks on muutunud eramajas elamine,» lausus ta.
Loenduse andmetel on Eestis kokku 266 475 elamiseks mõeldud hoonet. Nendest 77,5 protsenti (206 529) on ühepereelamud, 18 protsenti (47 847) korterelamud, 3,2 protsenti (8572) paariselamud ja 1,3 protsenti (3527) mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum.
Eesti kõige suuremad kortermajad on Narvas, kus on ühes majas keskmiselt 64 korterit. Samuti on Narvas Eesti kõige suurem kortermaja, milles on kokku 360 korterit. Kõige väiksemad kortermajad on Hiiumaal, kus keskmine korterite arv hoones on 9,05. Eestis on vaid üks vald – Ruhnu –, kus ei ole ühtegi kortermaja.
Püsielanikega eluruumidest 69,8 protsenti asuvad kortermajades, 27,7 eramutes, 1,6 paariselamutes ning 0,9 protsenti mitte-elamutes.
Pärast eelmist loendust ehk ehitusaastaga 2012 või hiljem on lisandunud 17 167 tavaeluruumidega hoonet. Ehitusaasta järgi vaadates on aga kõige rohkem asustatud eluruume hoonetes, mis on ehitatud 1961. aastal.
Kokku on asustatud eluruumide pindala 38 970 750 ruutmeetrit, mida on 1,38 protsendi ehk 530 488 ruutmeetri võrra rohkem kui kümme aastat tagasi. Asustamata ehk tühjade eluruumide pindala on kokku 10 689 971 ruutmeetrit.
Enim on elanikke ühe asustatud eluruumi kohta Rae vallas: 3,1. Kõige vähem Sillamäe linnas: 1,95. Kõige suuremad eluruumid on Kiili vallas ning kõige väiksemad Sillamäe linnas.
Kõigi – nii asustatud kui asustamata – eluruumide puhul on paranenud tehnosüsteemidega varustatus: kasvanud on veevarustusega, pesemisvõimalusega, tualettruumiga ja keskküttega eluruumide arv. Veevarustus on 93,3 protsendis asustatud eluruumides, pesemisvõimalus 93,1, tualettruum (vesiklosett) 91,1 protsendis eluruumides ning keskküte on 68,5 protsendis eluruumides. Kõige paremini on vesiklosettidega varustatud Sillamäe eluruumid – selliseid on seal 99 protsenti.
Eelmise loendusega võrreldes on tualettruumiga eluruumide osakaal suurenenud 25 295 võrra ning suurt kasvu on näidanud ka pesemisvõimalusega eluruumide arv: neid on lisandunud 11 335. Samas suurusjärgus on lisandunud keskküttega eluruume: 11 597.
Juhtivanalüütik Terje Trasberg lisas, et Eesti ning Soome on ainukesed riigid, kus pesemisvõimaluste hulka arvatakse rahva- ja eluruumide loendusel saunad.
