RIIGIKOGU LIIKME töö tähtis osa on komisjonides tegutsemine. Kinnitan teile, head lugejad, et nii on see ka tegelikult.
Kaks sammu paremale
23. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal komisjonil on oma valdkond. Riigikogu õiguskomisjoni pädevusse kuuluvad näiteks politseid ja piirivalvet, päästeametit, kohtupidamist ning era- ja kriminaalõigust puudutavad seadused ning probleemid. Üllatuslikult on aga just õiguskomisjon olnud see kurja juur, kust võrsuvad töötajaskonna ja riigi vahel sõlmitud kokkuleppeid tühistavad eelnõud.
Eelmise aasta lõpul algatas komisjon kollektiivlepingute seaduse muutmise. Hiljuti otsustas see ühel esmaspäevasel istungil saata kollektiivlepingute seaduse muutmise suurde saali teisele lugemisele. Enne seda oli peetud arutelu ja kohal olid ka sotsiaalpartnerid.
Sisulised parandusettepanekud hääletas komisjon maha ja eelnõule anti roheline tuli. Muudatuste vastu olid sotsiaaldemokraadid, koalitsioonisaadikud olid poolt ning üks Keskerakonna esindaja puudus ja teine jäi erapooletuks.
SOTSID OLID eenõu vastu sellepärast, et taas kord kitsendati töötajate kui tööturu nõrgema osapoole õigusi. Komisjoni enamus ei kuulanud ka sotsiaalpartnereid ega arvestanud parandusettepanekuid.
Eelnõu algatades võttis võimuliit ettekäändeks märgukirja, mille õiguskantsler oli saatnud sotsiaalministrile, aga kasutas probleemi lahendamiseks kõige töötajavaenulikumat varianti. Samas märgukirjas oli õiguskantsler viidanud ka märksa sõbralikumatele võimalustele, aga neid ei peetud millekski.
Sellest, et ametiühinguid ja sotse ei kuulata, saan ma veel kuidagi aru: tüüri juures on ikkagi parempoolsed. Kuid õiguskantslerit võiks ju ometi arvesse võtta. Praegu on nii, et õiguskantsleri kirja esimese poole võtame eelnõu algatamise ettekäändeks, teises pooles olevad ettepanekud aga kuulutame jamaks ja tembeldame liiga leebeks.
OLIN SELLISEST käitumisest nördinud. Mõtlesin kirjutada sel teemal artikli ja panna pealkirjaks «Samm paremale».
Vara mõtlesin. Juba järgmisel päeval algatas õiguskomisjon uue eelnõu, mis vähendab töötajate õigusi veel rohkem. Nimelt oleks 2009. aastal tehtud seadusemuudatuse järgi tekkinud töötajal 2013. aastal õigus taotleda töötuskindlustusest kompensatsiooni ka siis, kui ta lahkuks töölt vastastikusel kokkuleppel või oma soovil. Kunagi lepiti niimoodi kokku selleks, et soodustada tööjõu liikumist ja kaitsta töötajat liikumise ajal.
Nüüd leitakse, et töötajale niisugust võimalust pakkuda on siiski liiast ning tuhandetele tööinimestele antud lubadustest võib taganeda. Õiguskomisjoni esimees teatas ootamatult, et välja on töötatud uus eelnõu, mis tuleb anda riigikogu menetlusse. Tema ettepanek pandi hääletusele. Poolt oli viis valitsusliidu ja vastu kaks sotsiaaldemokraatide saadikut. Nii et mitte enam üks samm, vaid kaks sammu paremale! Ja seda kahe päevaga.
MIKS Nõnda tehakse? Võib leida mitmesuguseid põhjusi, kuid ega töötukassa laua taga lõhki kärisenud tööandjate ja valitsuse vaheline usaldus ole viimasele kindlasti meeldiv. Nüüd üritatakse seda seisu lappida töötaja turvalisust ja õigusi halvendades.
Üks põhjus, miks ma sellest kirjutan, peitub selles, et olen ka ise õiguskomisjoni liige. Kaks järjestikust palgatöötajaid ahistavat seaduseelnõu on kantud valitsuserakondade, Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu vaimust. Menetlusse pole need aga antud valitsuse ega nende kahe fraktsiooni, vaid hoopis riigikogu õiguskomisjoni nimel.
Mäletate seda laste tantsu: kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole? Isegi lapsed teavad, et kui kogu aeg ühele poole astud, on sul lõpuks sein vastas.