Ugala grimeerija räägib Tartus grimmist ja surimaskidest

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Tartu näitusel on Anton Hansen Tammsaare (üleval vasakult), Eduard Viiralti, Konrad Mägi, Ernst Öpiku, Kalju Komissarovi, Friedemann Göbeli ning Gustav ja Aino Suitsu surimask. 
Tartu näitusel on Anton Hansen Tammsaare (üleval vasakult), Eduard Viiralti, Konrad Mägi, Ernst Öpiku, Kalju Komissarovi, Friedemann Göbeli ning Gustav ja Aino Suitsu surimask. Foto: Sille Annuk

Tartu ülikooli kunstimuuseumi näituse "Surma pale. Elu vägi surimaskides" ürituste sarjas on teisipäeval külas teatrimehe Kalju Komissarovi surimaski autor, Ugala teatri pikaaegse kogemusega grimeerija Ülle Konovalov.

Konovalov räägib, kuidas valmivad näitlejate näojäljendid, miks neid võetakse ja kuidas neid teatrigrimmi loomisel kasutatakse. Ta võtab Viljandist kaasa pilte ja näitab, kuidas valmis elusuuruses Üllar Saaremäe pea lavastusele "Juudit".

"Viie aasta eest meie seast lahkunud Kalju Komissarovi surimaskist kuulsime näituse ettevalmistamise käigus täiesti juhuslikult ja tema perekond andis selle lahkesti meie näitusele," rääkis näituse kuraator Ken Ird. "Oleme väga rõõmsad, et surimaski autor Ülle Konovalov on nõus jagama oma isiklikke kogemusi nii surimaski võtmisest kui ka teatris näomaskide kasutamisest."

Surimaske on läbi aegade võetud teaduslikel eesmärkidel, abivahendiks kunstnikele, aga kõige rohkem siiski lahkunu mälestuse jäädvustamiseks. Näituse ürituste sarja teemade valik selgitab surimaskide loomise põhjusi ja nende peegeldusi tänapäevas.

Ülle Konovalov
Ülle Konovalov Foto: Heigo Teder

Ülle Konovalov on Ugalas grimeerijana töötanud 1977. aastast. Aastatel 2000–2019 oli ta grimmiala juhataja ning ta on lavastustes kaasa teinud ka näitlejana. 2017. aastal võttis Ülle Konovalov healt kolleegilt Kalju Komissarovilt surimaski, mis on eksponeeritud näitusel "Surma pale. Elu vägi surimaskides".

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles