Nakkusohtlike täisealiste hulk on kuuga kasvanud ligi neli korda
25. jaanuar 2022, 13:42
Tartu ülikooli juhitava seireuuringu seekordsed tulemused näitavad, et koroonaviirusega nakatunute hulk on detsembriga võrreldes hoogsalt kasvanud. Seejuures on valdav osa nakatunutest haigustunnusteta, kandes viirust edasi enese teadmata. Antikehadega täisealiste osakaal kasvab vaevaliselt, olles viimase kuuga suurenenud vaid protsendi võrra.
Ülikooli pressiteates seisab, et 11.–24. jaanuarini tehtud seireuuringu etapi vältel kontrolliti juhuvalimi alusel 2352 täisealist inimest. Neist 3,3 protsenti ehk keskmiselt iga 31. sai positiivse tulemuse. Nakatunutest kaks kolmandikku ehk keskmiselt 2,1 protsenti kontrollitutest olid ikka veel nakkusohtlikud. Seda on ligi neli korda rohkem kui detsembris. Kolmandik neist, kes said seekord positiivse proovivastuse, oli haiguse äsja läbi põdenud ega põhjustanud teistele nakkusohtu. Nende tulemus arvati jääkpositiivseks.
Seireuuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegu enim nakatunuid vanuserühmas 18–39 eluaastat, kus on haigestunud hinnanguliselt iga 23. inimene. Vanemate kui 65-aastaste seas on nakatunuid poole vähem.
Seekordse etapi käigus ilmnes, et haigustunnusteta nakatunute osakaal on suurem kui kunagi varem pandeemia jooksul. See loob Kalda sõnul soodsad tingimused viiruse levikuks, sest nakkust kantakse edasi enese teadmata.
«Viiruse leviku pidurdamiseks on kindlaim viis vaktsiini tõhustusdoos. Näeme seekordsetest tulemustest, et nakatutakse korduvalt ja ka pärast lõpetatud vaktsineerimiskuuri,» kõneles ta. «Kui kahe doosiga vaktsineeritud täisealiste seas on nakatunud hinnanguliselt iga kaheksateistkümnes, siis tõhustusdoosi saanute hulgas iga neljakümnes. Tõhustusdoos vähendab nakkusohtu enam kui kaks korda.»
Viiruse hoogsast levikust hoolimata on antikehadega inimeste osakaal suurenenud viimase kuuga vaid protsendi võrra, jõudes täisealises elanikkonnas 83 protsendi lähedale. Kalda näeb siin põhjusena tõsiasja, et viimasel ajal on tehtud küll rohkelt kolmandaid vaktsiinisüste, kuid esmakordsete vaktsineerimiste arv on jäänud üsna tagasihoidlikuks.
«Tõsiasi, et vanemaealiste vanuserühma hõlmatus antikehadega on siiski 90 protsendi juures ning nende hulgas on ka nakatumine kõige väiksem, lubab loota, et ehk õnnestub haiglate ülekoormuse riski leevendada,» ütles ta.
Viimase kuu jooksul on kasvanud ka nakatunutega lähikontaktis olnute osakaal. Kui detsembris oli lähikontakt olnud hinnanguliselt igal 17. täisealisel, siis seekord igal 13-ndal. Seejuures ei muuda ligi 70 protsenti lähikontaktsetest kokkupuute järel oma käitumises midagi. See on sarnane eelmise kuu tulemustega.
Kalda sõnul viitavad praegune viiruse levimus, suur haigustunnusteta nakatunute osakaal, inimeste riskikäitumine ja teiste Euroopa riikide viiruseolukord sellele, et seekordne koroonalaine pole veel oma tippu saavutanud.
Seireuuringut teeb Tartu ülikooli laiapõhjaline meeskond koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga.
Uuringu tegevjuhi, Tartu ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul on uuringu tugev külg rahvastikupõhine suur juhuvalim.
«Uuringus leitakse üles ka ilma haigustunnusteta nakatunud, kes võivad enese teadmata nakkust edasi kanda. Sellised andmed on vajalikud nii õigete meetmete valikuks kui ka haiguse kulu prognoosimiseks,» lisas ta.