Kuldkala traagiline ajalugu

, smith@wesson.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niimoodi on kujutatud kuldkala püüki piiblis.
Niimoodi on kujutatud kuldkala püüki piiblis. Foto: Erakogu

Sel nädalavahetusel elab Viljandi kuldkala püüdmise võistluse tähe all. Järve on lastud üle saja kuldkala, keda asutakse välja püüdma.

Loomulikult pole sellel palaganil mingit teaduslikku alust. Need «kuldkalad» on tegelikult täiesti tavalised kalad, kellele on lihtsalt sellekohane silt kaela riputatud, ja sellise kala väljatõmbaja ei saa midagi soovida. Või õigemini: ta võib soovida mida tahes, kuid need soovid ei huvita kedagi.

Sellest hoolimata on mõistlik heita pilk ajalukku ja vaadata päris kuldkalade põnevat, kuid traagilist saatust.

Hämmastav pääsemine

Esimene, mis näitab, et kuldkala pole tavaline uimeline, on see, et ainsa elusolendina ei kanna ta teadusmaailmas mitte ladina-, vaid hoopis poolakeelset nimetust. Seega teadlastele on kuldkalake lihtsalt swajładokdnąejszą swajładokdnąejszą.

Kuigi esimesed ülestähendused kuldkala püüdmise kohta pärinevad piiblist, on teaduslikult kinnitatud, et seda on maailmas tehtud juba mitu aastat varem. Paraku ei tulnud tollal vaesed kalad selle pealegi, et pakkuda püüdjale pääsemise eest soovimisvõimalust, ning nad pisteti lihtsalt nahka. Kalleid kalu vitsutati rahulikult 1783. aastani. Selleks ajaks oli kuldkalade populatsioon vähenenud kriitilise piirini ja liiki ähvardas väljasuremine.

Siis tuligi üks helge peaga kuldkala mõttele paluda kalamehelt armu ning lubas elusäästmise eest täita püüdja soovi. Hämmastaval kombel see mõjus, kala pääses eluga ning tundmatuks jäänud poola kalur sai endale uue kirve.

Pärast seda hakkas kuldkalade seas levima kumu ühe liigikaaslase kummalisest pääsemisest ning nii see haruldane liik alles jäigi. Paraku said ka inimesed tasapisi aimu, mida kuldkala püüdmine võib tähendada, ning aegapidi nende nõudmised suurenesid. Enam ei tahetud piirduda ühe sooviga, vaid esitati kaks ja kolm soovi või rohkemgi.

Kolm kuni seitse soovi

Kuigi enamikus maades on tänapäevaks välja kujunenud kolme soovi traditsioon, leidub ka erandeid. Näiteks Kreekas on tavaks küsida kuldkalakeselt seitse ja Rootsis viis soovi. Samas ei maksa rootslasi ahnuses süüdistada, sest viiest soovist vaid kaks saavad nad endale: üks läheb automaatselt pagulaste hüvanguks ja ülejäänud kaks kasseerib riik sisse maksudena.

Kuigi soovide täitmine hakkas kuldkalade populatsiooni kasvatama, sai see XX sajandil taas hävitava löögi. Näiteks Stalin lasi NSV Liidus välja püüda 97 protsenti kuldkalu ning saatis neid kalavagunites tonnide kaupa Siberisse asumisele, kus nood kõik surnuks külmusid. Et Stalinile oli kõik niikuinii lubatud ja soove polnud vaja kasutada, võisid suvaliselt ringi ujuvad soovikalad olla ohuks riigi julgeolekule.

Kergemini ei läinud ka neil kaladel, kes jäid Hitleri kontrollitavale territooriumile — nemad lõpetasid suitsuahjus.

Otse vastupidi käituti Ameerikas, kus lasti majanduse elavdamiseks pidevalt ringlusesse sadu tuhandeid kasvandustes loodud kuldkalu. Paraku sõid need tehiskalad algupärase liigi välja ning tehnilise rikke tõttu ei suutnud nood uued isendid ühtki soovi täita. Kui see aga selgeks sai, oli

uute kuldkalade garantiiaeg ammu möödas ja teha polnud enam midagi.

On ka selliseid riike, kus kuldkalal pole mingit erilist tähendust — näiteks Iisrael. Et kuldkala pole koššer, ei ürita teda püüda ükski juut.

Euroopa Liidus on kuldkala kantud punasesse raamatusse ning tema püüdmine rangelt keelatud. Kes selle vastu eksib, see ei taha teada, mis temaga juhtuda võib.

KOLM SOOVI
ÜRO tegi möödunud aastal ülemaailmse uuringu, saamaks teada, mida eri riikide inimesed kuldkala käest sooviksid, kui neil õnnestuks ta kinni püüda. Allpool on väike valik eri riikide kolmest soovist populaarsuse järjekorras.

Rootsi
1. ABBA taasühinemist.
2. Et alkopoed oleksid tund aega kauem lahti.
3. Et maksuamet püütud kuldkalast teada ei saaks.

Eesti
1. 15 aastaga viie rikkama Euroopa riigi hulka!
2. Et lätlastel läheks kehvemini kui meil.
3. Anonüümne kommenteerimine internetis olgu võimalik igavesest ajast igavesti.

Hispaania
1.-2. Et Barcelona võidaks Reali.
1.-2. Et Real võidaks Barcelonat.
3. Et härjavõitlusest saaks olümpiaala.

Läti
1. Päris oma saart.
2.-3. Vene keelt riigikeeleks.
2.-3. Vene keele keelustamist.

Türgi
1. Viie aastaga Euroopa Liitu!
2. 15 aastaga Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka!
3. 50 aastaga nimetada Euroopa Liit ümber Türgi Rahvaste Liiduks!
 

Kreeka
1. Veel kõrgemat pensioni.
2. Uneaja tasustamist 2,5 keskmise palga ulatuses.
3. Ajamasinat, millega saaks minna 20 aastat tagasi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles