Raamatuarvustus ⟩ Kuidas ennevanasti vangis oldi

Margus Haav
, reporter
Copy
Vene ohvitser ja ilmarändur Moritz von Kotzebue (1789–1861) pani kirja meenutuse sellest, kuidas ta Napoleoni sõdade ajal 10. augustil 1812 Polotskis luureretkel olles prantslaste kätte langes ning seejärel vangina rindepiirkonnast läbi Leedu, Poola, Preisi ja Saksa alade Prantsusmaale toimetati.
Vene ohvitser ja ilmarändur Moritz von Kotzebue (1789–1861) pani kirja meenutuse sellest, kuidas ta Napoleoni sõdade ajal 10. augustil 1812 Polotskis luureretkel olles prantslaste kätte langes ning seejärel vangina rindepiirkonnast läbi Leedu, Poola, Preisi ja Saksa alade Prantsusmaale toimetati. Foto: Fotis/ Tartu saksa perekonnaajaloo uurimise selts (AIS)

24. juunil 1812 ületas 640 000-meheline Prantsuse armee Venemaa piiri. See sõjaline konflikt puudutas ka Eestit, kust talupoegi sõtta viidi, ja just sellest kõneleb teada-tuntud soldatilaul «Kui prantsus Moskvas käis». Vähem tähtsate sõdurite roll Napoleoni sõdades oli võrdlemisi marginaalne, ohvitseristaatus tagas aga hoopis teise saatuse.

Ida-Virumaal sündinud Vene ohvitseri Moritz von Kotzebuega, kes oli kuulsa saksa näitekirjaniku ja eesti professionaalse teatri rajaja August von Kotzebue poeg, juhtus selline lugu, et ta langes 10. augustil 1812 Polotskis luureretkel olles pealetungivate prantslaste kätte. Kui oli selge, et vangi sattumisest pääsu pole, palvetas ta, et vangistajad oleksid aadlikud. Lihtsõdurid oleksid võinud ta pikema peenutsemiseta maha lüüa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles