VABA MÕTE ⟩ Kõrged panused

Triin Loide Foto: Elmo Riig

Kunagi aastaid tagasi sattus mulle ette info, et kuigi põhjamaid reklaamitakse välja kui abirahamaid, on suur probleem see, et väga paljud ei navigeeri tohutus bürokraatia­võrgustikus kuigi hästi ega tea, mida ja kuidas taotleda. Info ei jõua nendeni ning tihtipeale jäävad kannatajaks inimesed, kes ise enda eest seista ei suuda, näiteks lapsed.

Eriti keeruline on lugu siis, kui digioskused on kasinad. Mina pean ennast üsnagi digipädevaks, aga tihtipeale jooksutab eri ametkondade lehtede vahel liikudes õige info leidmine minulgi ketta kokku nii kolbas kui arvutis.

Heakene küll, selliste küsimuste korral tulevad appi omavalitsuste tublid sotsiaaltöötajad, muidugi eeldusel, et inimene julgeb abi küsida ja tuleb üldse selle peale, et niisugused ametnikud on olemas. Kui aga isegi info sellest, et kuskil pakutakse rahalist abi, tihti inimesteni ei jõua, siis osutab see puudujäägile arenenud maailma süsteemis. See oli Silvia Rannamaa «Kasuemas», kust käis läbi mõttetera, et kui inimene raha vastu võtta ei saa, siis ta peab küll meelemärkuseta olekus olema, eks infosulg ole samuti üks meelemärkuseta olemise vorme tänapäeval.