Millal saab kauba tagastada?

, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanna Turetski-Toomik
Hanna Turetski-Toomik Foto: Liis Treimann / Postimees

ILMSELT OSKAME kõik sisseoste tehes müüjalt küsida, kui pikk on kauba garantiiaeg. Vähem on teada fakt, et olenemata kaupmehe pakutavast garantiist, on igal ostjal õigus esitada puuduse ilmnedes kauplejale kaebus koguni kahe aasta jooksul.

Kaheaastane kaebuse ehk pretensiooni esitamise õigus on kirjas võlaõigusseaduses. Seal on öeldud sedagi, et puudusega kauba puhul saab tarbija nõuda toote parandamist või asendamist ning kui see pole võimalik, siis ostusumma tagasimaksmist.

Kuigi need õigused on sätestatud seadusega, leidub Eestis siiski kaupmehi, kes üritavad neid kas teadmatusest või tahtlikult piirata. Näiteid on palju.

Tarbijakaitseametile on teada juhtumeid, kus kaupmehed üritavad ebakvaliteetsete jalanõude eest pretensiooni esitanud tarbijatele tagastada vaid osa jalatsite väärtusest. Kui ekspertiisis selgub, et jalatsitel on tootmisviga, ent ka tarbija on neid hooldades eksinud, lähtuvad müüjad sellest, et kauba väärtus on võrreldes algse hinnaga vähenenud, ja teevad ettepaneku kompenseerida üksnes jääkväärtus.

Selleks kaupmehel õigust pole: tõestatud tootmisvea puhul peab ta tarbijale kompenseerima kogu ostusumma, mille võib kliendiga kokkuleppele jõudes välja maksta ka kinkekaartides.

Peale kompensatsiooniga seonduvate eksimiste tuleb vaidlusi ette ka pikalt remondis olnud toodete puhul. Kui kaupleja on puudusega toote remonti saatnud ja parandamisega läheb põhjendamatult kaua aega, on kliendil õigus müügilepingust taganeda ning raha tagasi saada.

Teada on juhtum, kus müüja võttis tarbijalt vastu tootmisdefektiga teleri ja lubas selle parandada. Teler oli remondis mitu nädalat ja kui tarbija päris, kui kaua veel aega võib kuluda, andis kaupmees vastuse, et oodata tuleb vähemalt kuu. Tarbija soovis seepeale lepingust taganeda, ent kaupmees polnud nõus raha tagasi maksma. Ostjal oli selles olukorras õigus, sest remondiga oli ületatud mõistlik aeg ja tekitatud talle põhjendamatuid ebamugavusi.

Levinud eksimus on seegi, et kaupmees võtab puudusega toote mitu korda parandusse. Kui asja ei õnnestu parandada, on korrektne toode asendada või anda tarbijale raha tagasi.

Ainult esimesel korral, kui defekt tuvastatakse, on kaupmehel õigus valida, kuidas olukorda lahendada: kas parandada või asendada toode või maksta inimesele raha tagasi. Edaspidi peab kaupleja probleemi lahendades arvestama juba tarbija soovi.

TIHTIPEALE EKSITAKSE ka puuduste kõrvaldamisega seotud kulutusi kompenseerides. Kui kaubal on tuvastatud tootmisdefekt, on kaupmees kohustatud tasuma kõik selle kõrvaldamise kulud, sealhulgas posti-, veo-, tööjõu- ja materjalikulu.

Selle reegli vastu eksitakse sageli suurte kodumasinate puhul. Näiteks kui tarbija äsja soetatud pesumasin lakkab töötamast, soovitab müüja tagastada selle kauplusesse. Kui juhtub, et ostjal pole võimalik seda teha, pakub kaupmees välja variandi, et nende remondimees tuleb pesumasinale järele, kui tarbija maksab kinni veokulud. Seaduse järgi on müüja kohustatud need ise tasuma.

Rõhutada tuleb sedagi, et garantii ja pretensiooni esitamise õigus on kaks erinevat asja. Nagu juba märgitud, tuleneb pretensiooni esitamise õigus võlaõigusseadusest ja kehtib igal juhul kaks aastat. Garantiid pakuvad kaupmehed vabatahtlikult.

Kui kaupmees tahab anda kliendile garantiid, peab ta pakkuma talle soodsamaid tingimusi, kui kohustab seaduslik kaheaastane kaebuse esitamise õigus. Garantiiga lisanduvad eelised võivad olla õigus esitada kaebust pikema aja vältel kui kaks aastat, toote parandamise ajaks asendustoote pakkumine ja muu säärane. Müüja teade, et ostja võib puuduse tekkides kuue kuu jooksul kauplusele kaebuse esitada, ei ole garantii, vaid ostja seaduslik õigus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles