Kondase keskusesse jõuab Ungari autsaiderkunsti näitus

Kaie Mölter
, reporter
Copy
András Süli, "Pühapäevasel missal"
András Süli, "Pühapäevasel missal" Foto: Repro

Viljandis Kondase keskuses avatakse laupäeval suurejooneline Ungari autsaiderkunsti näitus "Metsikult ja kirglikult". Teosed pärinevad 1976. aastal Kecskemétis avatud Ungari naivismimuuseumi kollektsioonist ning jõuavad Viljandisse tänu Tallinnas tegutsevale Ungari kultuuri keskusele.

Eksponeeritud on üle 30 teose 17 autorilt ning teostest vanim, Dezső Mokry-Mészárose akvarell "Tundmatu planeet" pärineb 1910. aastast.

Ungari iseõppinud kunstnikest saavutas esimesena edu põlluharija Péter Benedek, kelle töid tutvustati Viinis 1920. aastatel.  Kahe maailmasõja vahel alustasid kunstnikuks pürgijad, teiste seas János Gajdos ja Elek Győri, oma kunstnikukarjääri noorelt. Peaaegu kõik nad jätsid maaeluga hüvasti, ent tugevate sidemete tõttu talupojakultuuriga ei suutnud siiski kunstnike ringis päriselt kanda kinnitada. Esimene Ungari naivistide ülevaatenäitus oli 1934. aastal Budapestis.

Ungari autsaiderkunsti varasest perioodist on tuntuim András Süli, kes osutus ka rahvusvaheliselt edukaks. Skulptorite seast tõusevad esile András György Bereczki ja János Homa. Uus laine sai alguse 1960. aastate keskel, mil pöörduti uuesti naivismi olemuse – rahvapärimuse ja talupojakultuuri poole. Selle ajajärgu esindajad olid peamiselt vanemapoolsed kunstnikud, kes kõik alustasid loometööga juba väljakujunenud isiksusena, kontsentreerides piltidesse ja skulptuuridesse oma elutõed või nooruspõlve kogemused.

Moodsa eluviisi osaks sai inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahelise suhte lõhkumine. János Balázsi töödele on mõju avaldanud eraklik eluviis ja mustlaskogukonnast väljaheitmine. Imre Őrsi elas aga täielikus eneseisolatsioonis ja tegi skulptuure, mis olid talle ainsaks kaaslaseks.

Näitus jääb avatuks 2. detsembrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles