Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

MUU-UURIJA MORGIS ⟩ Kuuekohaline spaahotell neile, kes enam kunagi tagasi ei tule

Perenaine Evi Ilves oma köögis. Roostevabast terasest pinnalt käivad läbi nii lahkamist kui lihtsalt korrastamist vajavad surnud. Taamal paistab loos mainitud õudustekapp. FOTO: Marko Saarm

Olete tähele pannud, kui kergekäeliselt kasutame väljendit «See on küll viimane koht, kus ma olla tahaks»? Peetagu siis silmas pikka kassajärjekorda, kehva teatrietendust või piinlikku seltskonnamängu. Uskuge mind, need on muinasjutumaad võrreldes kohaga, kus te tegelikult olla ei taha, aga kuhu kunagi paratamatult satute. Räägin kohast, mida meditsiinitöötaja nimetab prosektuuriks ning mis lihtsas keeles on surnukuur või morg.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Surm on teema, millest mõtlemist on inimene alati vältida püüdnud. Me ei taha surmaga kohtuda oma sisekaemustes ja veel vähem tahame seda päriselus. «Igavik» ja «lõpp» on sõnad, mis igaühel süvitsi minemise korral juhtme kokku viskavad. Pealegi tekitavad hingeheitnud olevuste maised jäänused hirmuvärinaid ning toovad meelde kõik elu jooksul kuuldud tondilood ja nähtud õudukad. Kindlasti mäletate Hollywoodi filmi «Kuues meel», mille peategelane aina surnuid nägi. Jube!

Tagasi üles
Back