Eesti majanduse arengut analüüsiva konjunktuuriinstituudi ja tööandjate esindaja hinnangul on bussijuhtide 12-protsendiline palgatõus väga erakorraline ning teistel elualadel pole selliseid tõuse ette näha.
Palgatõus jääb napiks
9. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See ei ole üldise palgatõusu alguse märk,» oli Eesti tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis veendunud. «Bussijuhtide palgatõus on ühe sektori küsimus.»
Kriisi sõnul loovad palkade kujunemise kohta Eestis trendi välismaale kaupu tootvad ettevõtted ja nemad dikteerivad selle, kas riigis töötajate palgad kasvavad või kahanevad.
«Praegu ollakse seal palgatõusu osas üliettevaatlikud ja pigem mängitakse läbi stsenaariume, mis näevad ette palgakulude vähendamist,» lisas ta.
Kui bussijuhtidele ja kutselistele autojuhtidele koidab enam kui 12-protsendiline palgakasv, siis riigis tervikuna kerkivad Eesti konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul palgad tänavu tõenäoliselt neli korda vähem. Ekspertide arvutuste kohaselt võiks keskmine palk tänavu tõusta veidi üle kolme protsendi ning kui maha arvata oodatavad hinnatõusud, võib reaalpalk olla aasta lõpul Eestis keskmiselt ühe protsendi võrra praegusest kõrgem.
Eesti keskmise palga jälgimisel soovitab Josing vahet teha eri ametite esitatavatel andmetel ja aru saada, kuidas neid arvutatakse. Näiteks Eestis ametlikult keskmist palka arvutava statistikaameti viimase info järgi on keskmine kuupalk 809 eurot. Samal ajal näitasid maksu- ja tolliameti andmed, et väljamakse järgi oli keskmine brutopalk 703 eurot.
Kõige olulisemaks peab Josing aga maksu- ja tolliameti näidatavat mediaanpalka. «See näitab, mida teenib Eesti keskmine inimene, ja see on viimastel andmetel 551 eurot. Selle põhjal tundub meie elu kurvavõitu,» nentis ta.