Vaba mõte ⟩ Sihitu seilamine

Triin Loide, Sakala arvamustoimetaja Foto: Elmo Riig / Sakala

Möödalaskmistega on see kurb lugu, et üks ebaõnnestumine jääb paremini meelde kui sada õnnestumist. Lisaks ületavad need uudiskünnise, õnnestumist peame üldjuhul tavapäraseks olukorraks. Märkame ju prügivedajaid ainult siis, kui prügiauto tulemata jääb ja konteiner üle ajab. Siis oleme tigedad, kirjutame ehk rõhutatult jahedas toonis paar kirja ning kui auto lõpuks tuleb, siis unustame kogu loo. Me ei kirjuta prügifirmale kirja selle eest, et kuulge, viimased kaheksa kuud on prügivedu toiminud ideaalselt, teil on väga toredad töötajad ja te isegi ei kolista hommikuti eriti. Tegelikult peaks, see teeks neil meele rõõmsaks ning rõõmu on meil kõigil viimasel ajal liiga vähe.

Selle teksti esialgne mus­tand algas mul umbes selliste mõtetega, et ma ei tea, kuidas teiega, aga mul on küündimatusest, vabanduste otsi­misest ja hambutust pöialde­ keerutamisest sügavalt siiber. Teemat pole vaja täpsustadagi. Tundub, et kõik lonkab, ­vaata, kuhu tahad: vaktsineerimine, ­Elron ja rattad, digisüsteemid, ei lähe tööle midagi nii lihtsat kui vaktsineerimisele registreerimine, inimeste andmed ripuvad niisama üleval, riik ei suuda poolteist kuud ­vajalikke logisid kätte saada, et see terviseameti salapärane super­administraator üles leida ... Kuskil taustal käib ka justkui «Tujurikkuja» sketšina farss pealkirjaga «Eesti otsib presidenti».