Jah, elu ja ajaarvamine siin järvede kaldal käib praeguseks ikka folgist folgini, sekka mõni meeleolukas seik skulptuuridega ja sõbralik nääklemine parkimise teemadel. Eks aegade jooksul ole folgi juures palju muutunud, nii mõnigi meenutab nostalgiaga seda, kui folgi süda asus laululavale püsti pandud rohelise lava ääres, kus kõlas spontaanne trummimäng, laval käis usin siblimine ning toidutänav ja alkohol polnud sugugi kaugel ning puu vilus silmitses toimuvat mõtlikult politsei. Õnneks on folk oma olemuselt siiski üsna samasuguseks jäänud ning on suutnud vältida odavaks kommertsiks lahustumist. Küllap tulevikus, kui olukord paranenud, on pärimeetergi vabamalt lahti ning pidu saab jälle laiemalt ja mõõdutundetumalt pidada.