Patsiendikesksus nõuab enam avatust

, Eesti õdede liidu president
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ester Pruuden
Ester Pruuden Foto: Erakogu

TERVISHOIUTEENUSTE kvaliteedist ja korraldusest rääkides pole viimane sõna kunagi jäänud patsientidele, vaid haiglate või asutuste tervishoiukorraldajatele. Eesti tervishoid on asutuse- ja teenusekeskene. Patsiendid ja nende lähedased jäetakse pahatihti kõrvalseisjateks, kellel tuleb endal pingutada, et hankida tähtsat teavet ning tulla toime elukorralduse muutustega.

Ometi ootab ühiskond juba ammu, et suhtumine ja hoiakud muutuksid. Nüüdisaegne euroopalik tervishoid on patsiendikeskene. See tähendab, et vajalik teave tuleb muuta inimesele kättesaadavaks, teha piisavat selgitustööd, kaasata patsiendid ja õhutada neid kui huvitatud poolt andma aktiivset panust oma tervise säilitamisse ja parandamisse.

ÕED EI ole tervishoius enam ammu arsti abilise rollis, nende ülesanne on näha ja nõustada patsienti, keskendumata üksnes ühest või teisest haigusest tingitud kaebustele. Õendus on läbinisti patsiendile keskendunud valdkond.

Selleks et tervishoid muutuks asutusekeskesest patsiendikeskeseks, koostas laiapõhjaline töörühm Eesti õdede liidu ja Eesti ämmaemandate ühingu eestvõttel 2011.—2020. aastaks Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia, mis kannab pealkirja «Kaheksa sammu inimese tervise heaks». See suunab esimest korda Eesti tervishoius fookuse patsiendile ning on läbinisti üles ehitatud patsiendi- ja perekeskeselt.
Miks õed ja ämmaemandad tervishoiu hoiakute muutmises initsiatiivi on haaranud?

Põhjus on lihtne: just nemad suhtlevad patsientidega kõige rohkem. Nende tegevusest, arstide ning haige ja tema perega tehtavast koostööst sõltuvad suuresti patsiendi paranemine ja täisväärtuslik elu — isegi kui haigus saadab teda kogu elu. Arstid määravad ravi, kuid hoolitsus ja nõustamine jäävad õdede õlule.

Meie eesmärk on muuta tervishoius valitsevat suhtumist, seades eesmärgiks, et õdede, ämmaemandate (loodetavasti ka arstide) ning patsientide suhted tugineksid vastastikusele lugupidamisele ja professionaalsusele. Tahame, et patsientidega tegeldes arvestataks nende individuaalseid vajadusi ja iseseisvust ning ravisse ja hooldusesse kaasataks haigete soovi korral lähedasi.

Õdedel on järjest rohkem ülesandeid ja vastutust ning tervishoiuteenuste kättesaadavus sõltub samuti üha rohkem nendest. Patsient puutub terviseabi nõutades järjest sagedamini kokku just õdedega.

Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud Saar Polli uuringust «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2011» ilmnes, et pereõega jäi rahule kõige suurem hulk vastanuid. 50 protsenti jäi temaga väga rahule ja 46 protsenti üldiselt rahule.

PATSIENDID HINDAVAD õdesid ja seetõttu tunneb Eesti õdede liit vastutust, et inimeste terviseteadlikkus suureneks ning tervisenõuanded oleksid neile ka tegelikult kättesaadavad.

Suhtumist on vaja muuta. Hea tervis on väärtus. Sellesse tuleb investeerida, mitte sellest kui tüütust lisakulust mööda hiilida.

Eesti tervishoiu rahastamine on lähtunud kokkuhoiuprintsiibist. See kajastub pikkades ravijärjekordades, tervishoiutöötajate ülekoormuses, vastutusele ja koormusele allajäävates palkades ning töötajate väljavoolus. Õed ei saa muuta rahastamist, küll aga soovime näidata, et avatud suhtumise korral on võimalik patsiente aidata.

Terviseedendus ja haigustega toimetuleku kohta teabe jagamine on rahastamise tõttu kampaanialikud ega arvesta inimeste tegelikku infovajadust ja personaalsust. Nii nagu kehakaalu tervislikes piirides hoidmiseks on inimesel kasulik teada oma näitu ning seda, mis on soovitav tema pikkust ja vanust arvestades, on ka vererõhu ja kolesterooli puhul tarvis teada nende tegelikku taset.

Suurtes linnades on info kättesaadavus ja nõustamisele juurdepääs märksa paremad kui mujal Eestis. Seetõttu on Eesti õdede liit otsustanud hakata korraldama maakonnakeskustes 2012. aastal teabepäevi, jagamaks hooajalistest haigustest ja piirkonna vajadustest lähtudes inimestele infot, mis aitab tõbesid ennetada, nendega toime tulla ning vaevusi leevendada.

Esimene tervisepäev on jaanuari lõpul Valgas. Viljandis korraldame selle veebruari keskel. Kõne alla tulevad stress ja selle mõjud ning nüüdisaegse koduõenduse võimalused. Osalejad saavad lasta mõõta oma tervisenäitajaid, nagu veresuhkrut, kolesterooli, vererõhku ja keha rasvasisaldust.

Eesti õdede liit võtab meetmeid, et muuta meie tervishoid patsiendikeskesemaks ning suurendada inimeste teadlikkust. Paraku ei jõua õed oma vabatahtliku ühendusega igale poole, sellepärast tee vähemalt üks samm oma tervise heaks sina ise, hea lugeja.

Olgu sinu panus suur või väike, tähendagu see mõnest kahjulikust harjumusest loobumist või tervisespordi harrastamist, igal juhul on see ülimalt tähtis kogu meie rahvale. Tervis on ülim vara — olgu meil finantskriis või mitte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles