VAATLUS ⟩ Ringkäik Kärstna mõisas ehk Kuidas üks lõvi peremehest ilma jäi

Viljandimaal korraldatav üritustesari "Pühapäevased jalutuskäigud Viljandimaal kohalikuga" pole suuremat reklaami saanud ning endalegi jäi see silma alles pärast põhjalikku kohalike ürituste läbi kammimist Facebookis. Maakonna põnevates paikades leiavad aset giidituurid, mida korraldab – nagu nimigi viitab – kohalik inimene. Sel pühapäeval lubati huvilisi viia lähemalt kaema Kärstna mõisamaja, selle ilusat aeda ning kabelimäge ja seal rändrahnul tukkuvat kuulsat Anrepi lõvi.

Rääkisin üritustesarja korraldava Jaanika Toomega (Facebookis lehel nimega Kirglik Avastaja) läbi, et kas meedia on samuti oodatud ning panin end seejärel kirja.

Kevadiselt heitlik ilm, selline külm ja sajune, reklaami vähesus ning – mis seal salata –, inimeste viitsimatus end pühapäeval kodust välja ajada pani mind lootma, et ehk õnnestub meil koos fotograafiga olla ainsad huvilised. Mitte, et mul oleks midagi selle vastu, et võimalikult palju inimesi võimalikult palju oma maakonna üritustel osaleb, ent väljavaade täiesti isiklik giidituur saada tundus üsna ahvatlev.

Peenrapeo ootuses

Nii läkski. Pärast imekauni, ent pisut remonti vajava neoklassitsistlikus stiilis mõisa peahoone juurde parkimist tuli meid tervitama Kärstna koolis aastakümneid õpetajana töötanud Urve Kass, kes on nüüd mõisas tegutseva Kärstna vaba aja keskuse juhataja ja giidituuride tegija. Et ühtegi teist inimest ei paista kuskil olema, alustamegi privaatse tuuriga.

Kärstna mõis kuulus sajandeid von Anrepite aadliperele. Pärast mõisa riigistamist 1919. aastal tegutses seal aastatel 1924–2014 Kärstna kool. Praegu on seal vaba aja keskus, kohalik raamatukogu, perearstipunkt, kohalike käsitöötegijate poeke, Tarvastu lasteaia Kärstna rühm. Muidugi ei puudu huviringid: seal käib harjutamas kapell ja seisavad kangasteljed. Seal asub ka väike muuseum: ühes toas mõisa ajalugu, teises Kärstna kooli lugu.