Linda-Mari Väli: kas Eesti maaelu lämmatavad liigsed piirangud või hoopis tööstuse pealetung?

Veisekasvatus. Foto: Peeter Langovits

VIIE MÕJUKA põllumajandus-, maaelu- ja äriorganisatsiooni pöördumise järgi lämmatatakse maaelu liigsete piirangutega. 13. mail presidendile, riigikogule ja valitsusele üleantud südantlõhestavas laadis avaldusele kirjutasid alla Eesti põllumajandus-kaubanduskoda, Eestimaa talupidajate keskliit, Eesti jahimeeste selts, Liivi lahe kalanduskogu ja Eesti erametsaliit. Pöördumise üks tooniandev sõnum on niinimetatud maa- ja linnarahva vastandamine ning stereotüüpne kujutamine ning teine looduse ja elukeskkonna kaitseks seatud piirangute demoniseerimine.

Nii ütleb talupidajate keskliidu tegevjuht Kerli Ats pöördumist välja saates: «Levimas on tendentsid, kus aktivistide survel seatakse loomakasvatusele ebamõistlikke piiranguid, mille eesmärgiks on loomakasvatuse vähendamine.» Ja lisab: «Ometi on loomakasvatusel ringmajanduses vältimatu roll kodumaise toidu ja kohaliku orgaanilise väetise tootmisel, mullaviljakuse hoidmisel ning elurikkuse säilitamisel ning Eestis loomade karjatamise vähenemine on juba põhjustanud putukate (sõnnikumardikas), lindude (suitsupääsuke, põldlõoke, rukkirääk, kiivitaja), kahepaiksete ja taimeliikide (kullerkupp) arvukuse vähenemist.»