Muu-uurija ⟩ Pärm sööb suhkrut ja humal vaatab pealt ehk Õlletegu Mulgi pruulikojas

Mulgi pruulikoja hing Lauri Vaiksaar näitab külalistele humalakäbisid ning neist tehtud kontsentraat­graanuleid. FOTO: Marko Saarm

Eestlased on end alati kõvadeks õllejoojateks pidanud. Olgu kodune grillitiks, küla jaanituli või mõne staari kontsert Tallinna lauluväljakul – vahuvuntsid saab igal juhul nina alla tehtud. Kui palju me aga tegelikult õllest teame? No peale selle, et on hele ja tume ning lahja ja kange?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mulgi pruulikoja sünnilugu on sarnane kümnete teiste õlleköökide omaga. Pealinnas möllaval keskmisest edukamal tegelasel saab mammona kogumisest kõrini ning süda ihkab vaikust, rahu ja keskealist hinge paitavat hobi. Kui raha on, siis miks mitte see roostevabast terasest tünnidesse investeerida, eks?

Aga kirg peab ka olema, muidu masinavärk liikuma ei hakka. Iseenese tarkusest kaheksa aasta eest kilulinna garaažis katsetama hakanud Lauri Vaiksaar kire puudumise üle kurta ei saa. Ta armastab nii õlut kui selle valmistamise protsessi. Kirg tema silmis sähvib nii eredalt, et Sakala tiim ei julge ilma päikeseprillideta autostki välja astuda.

23.04.2021 27.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto