Päikeseloojang kostitas üsna haruldase vaatepildiga. Millest sünnib päikesesammas?

Margus Haav
, reporter
Copy

Kolmapäevaõhtune päikeseloojang tõi endaga kaasa tavatult kauni roosa taeva ja uhke samba, mida oli eriti hästi näha Viljandimaal. Keskkonnaagentuuri klimatoloog Ain Kallis möönis, et iga päev nii ilusat vaatepilti juba ei näe.

"Sõitsin eile just sellel ajal Põlvamaalt Tartu poole ja vaatasin, et väga ilus sammas, aga mitte nii ilus, kui Viljandist paista oli," rääkis Kallis pärast Viljandis tehtud fotodega tutvumist. "Palju olenebki sellest, kust seda parajasti vaadata. Taevas oli kaetud kihtpilvedega, mis asuvad umbes seitsme-kaheksa kilomeetri kõrgusel ning koosnevad jääkristallidest. Päike oli parajasti õigel kohal allpool horisonti ning valgustas neid ülemisi kõrgeid pilvi."

Kallis lisas, et kui jääkristallid on asetunud ühtlaselt horisontaalsete kuusnurksete plaatidena või vahel kuusnurksete tillukeste pliiatsitena, tekivadki sellised väga ilusad sambad. "Muidugi võib neid rohkem kohata siis, kui on pakaselised ilmad, aga eks kõrgel on praegugi üsna külm. See oli tõesti väga ilus vaatepilt! Kogu taevas oli ilus roosa ning see oleneb kõik sellest, milline päike on. Kui punane, siis on ka sambad punased."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles