Viljandis asutakse haljastusjäätmeid ära vedama
13. aprill 2021, 14:15
Viljandlaste aia- ja haljastusjäätmed veab linn tasuta ära 19.–23. aprillini ja pärast nädalavahetust 26.–30. aprillini.
Nagu teatas linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Villem Kutti, on linn jaotatud veopäevade alusel viieks piirkonnaks. Äravedu käib piirkonniti eri nädalapäevadel (vaata kaarti loo juures). Näiteks esmaspäeviti võetakse peale lehekotid piirkonnas, mis jääb Põltsamaa tee ja Uueveski tee ning Jakobsoni ja Tallinna tänava vahele.
«Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi ühe korra ja kui kogumine on hommikul, siis pärastlõunal väljatoodud lehekotti samal nädalal enam ära ei viida,» lausus ta. «Seepärast tulebki lehekott valmis panna veole eelneval päeval. Nii ei jää see järgmist veokorda ootama.»
Selleks, et äravedu annaks hea tulemuse, on Kutti sõnul vaja jälgida linnavalitsuse seatud nõudeid. Oksad tuleb koguda eraldi, lõigata kuni 1,3 meetri pikkuseks ja siduda kokku. Puulehtede, tõrude ja muude aiajäätmete puhul tuleb arvestada, et koti raskus ei ületaks 25 kilogrammi. Seotud oksad ja jäätmekotid tuleb tõsta kinnistu piiridest välja äraveole eelneval päeval.
«Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et puudub kogumist takistav piire. Jäätmeveoauto kinnistule ei sõida ja lehekotte hoovist ära ei koristata,» toonitas Kutti. «Juhime tähelepanu ka sellele, et lehti ja oksi ei veeta ära ühel ning samal ajal. Põhjus on erinevates jäätmekäitluse tehnoloogiates. Seega ei ole vaja muret tunda, miks oksad viidi ära, aga lehed jäeti maha.»
Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole vaja varem registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi haldusterritooriumil olevate kortermajade, ridaelamute ja eramute, lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumilt.
«Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kui lehtede ja haljastusprahi seest leitakse segaolmejäätmeid, siis neid kotte tasuta ära ei viida,» nentis Kutti.
Aia- ja haljastusprahi tasuta äravedu ei ole kohustus, vaid võimalus jäätmetest tasuta vabaneda. Keskkonnaspetsialisti sõnul on keskkonnasäästlikum vähemalt osa aiajäätmeid kompostida oma aias.
Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, aga toidujäätmeid tohib kompostida oma kinnistul üksnes kinnises kahjurite eest kaitstud kompostris. Ühtlasi tuleks arvestada sellega, et kompostimisaun või -nõu asuks naaberkinnistust piisavalt eemal, et ebameeldiv lõhn sinna ei ulatuks.
Eraisikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Viljandis, saavad aia- ja haljastusjäätmed tasuta anda jäätmejaama, kuid eriolukorraga seoses on aktsiaselts Eesti Keskkonnateenused palunud ilma tungiva vajaduseta jäätmejaama minekut vältida ja edasi lükata.
Viljandi jäätmehoolduseeskirja alusel võib aia- ja haljastujäätmeid oma kinnistul põletada 1. aprillist 2. maini ja 15. septembrist 1. novembrini, täites seejuures kõiki tuleohutuse seaduses sätestatud nõudeid.