KÜBERKURITEGEVUS ⟩ Netipätid petsid Viljandi ettevõttelt välja 41 000 eurot

Margus Haav
, reporter
Copy
Viljandi ettevõte jäi ilma enam kui 40 000 eurost.
Viljandi ettevõte jäi ilma enam kui 40 000 eurost. Foto: Marko Saarm

Riigi infosüsteemi ameti andmetel oli mullu internetipettuste suurim ühekordne kahju Eestis enam kui 41 000 eurot. Selle summa kandis petturite kontole ühe Viljandi ettevõtte partner.

Pettus käis tavapärase skeemi järgi: kurjategijad võtsid üle Viljandi ettevõtte töötaja konto ning jälgisid selle kaudu käivat kirjavahetust. Kui jutt läks arve tasumisele, võtsid töötaja omaga sarnast meiliaadressi kasutavad petturid vestluse üle ja teatasid koostööpartnerile, et kuna Viljandi ettevõtte kodupank sattus uurimise alla, tuleks raha kanda uuele kontole. Seda koostööpartner ka tegi.

Selle juhtumi kirjeldus on pärit riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse äsja ilmunud aastaraamatust, mis võtab kokku viimase aja olulisemad juhtumid küberruumis. Eelmisel aastal registreeriti kümneid samasuguseid pettusi, kuid kahjusummad enamasti väga suured polnud. Selle aasta alguses aga tehti arvepettuse katse, mis õnnestumise korral purustanuks ligi 900 000 euroga kahjurekordeid. 

RIA analüüsi- ja ennetusosakonna juht Märt Hiietamm ütles, et koroonakriis mõjutas ka küberruumis toimuvat. "Esiteks nägime, et kurjategijad kasutasid inimeste hirme ja teadmatust selleks, et liba- ja õngitsuskirjadega tulu teenida," rääkis ta. "Et tavapärane elu seiskus, kolis suur osa elust digitaalsetesse lahendustesse ning oli tunda, et paljud ettevõtted ja asutused polnud selleks siis valmis. Näiteks pääsesid pätid mõne ettevõtte andmetele ligi, sest kaugtöölahendused polnud õigesti seadistatud."

Hiietamme sõnul pole valdkondi, mida ei saaks küberintsidentidega mõjutada. "See tähendab, et iga inimene, ettevõte ja asutus peab pidevalt panustama enese kaitsmisele küberruumis. Teisiti enam lihtsalt ei saa."

RIA küberintsidentide käsitlemise osakond registreeris eelmisel aastal 2722 mõjuga intsidenti. Ameti teatel andsid tooni panga- ja meilikontode õngitsused, väljapressimistega ummistusründed ja seni teadmata turvanõrkused. Kuigi mullu oli pettusi rohkem, oli suuri kahjujuhtumeid vähem. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles