Marek Tiitsi raport ⟩ Levadialt jäid põhiturniiril punktid võtmata, ent Viljandi vaim näitas end taas

Seni Tuleviku duubelmeeskonna eest teises liigas mänginud puurilukk Kaupo Kruusmäe pidi esiväravavahi rolli enda kanda võtma ja meeskonna kõrgliigas plindrist välja aitama ülimalt raskel hetkel ning ei kusagil mujal kui Eesti jalgpalli rahvusstaadionil. 16-aastane noormees tegi aga mitmekordse Eesti meistri FCI Levadia vastu hea partii.

FOTO: Eve Mets

Premium-liiga hooaja kolmanda mänguringi lõpuks, mis tähistab tänavusel erandlikul aastal ühtlasi ajutiselt muudetud meistrivõistluste formaadi põhiturniiri lõppu (neljandas ringis lüüakse tabeli esikuuik ja tagumine nelik lahku), jäid Viljandi Tulevikul Tallinna FCI Levadialt punktid võtmata. A. Le Coq Arenal peetud kohtumises jäi endiselt väga räsitud koosseisuga Tulevik tallinlastele 0:2 alla. Ometi tulid võidukad mitmekordsed Eesti meistrid lõpuvile järel platsilt ära mornide nägudega. Miks?

Põhjus oli lihtne: hõbemedaliheitluses püsiva Levadia (tiitlilootused on talle tänavusel hooajal alles jäänud vaid teoreetiliselt) mängupilt ei vastanud ei tema klassile ega vastasele. Siinkohal ei tähenda see, nagu poleks Tulevik Levadiale vääriline vastane. Vastupidi, seda, et nendega peavad arvestama kõik meeskonnad, on Viljandi kollasärgid tänavu selgelt tõestanud. Lihtsalt olukord, milles Tuleviku peatreener Sander Post oma hoolealused rahvusareenil peetud mängule vastu pidi viima, oli kõike muud kui roosiline.

Karl-Romet Nõmm vigastas puusalihast viimases enne koondisepausi peetud mängus Tallinna FC Flora vastu. Pavel Marini sundis koju jääma Armeenia koondise lauslollus (mängijad rikkusid enne Rahvuste liiga kohtumist isolatsioonireegleid, mistap terviseamet kõik väljakul käinud Eesti koondislased, Marini nende hulgas, kohustuslikku seitsmepäevasesse eneseisolatsiooni sundis). Täna varupingil olnud Sander Kapperi ninaluu on paranemas, ent treeningul saadud väikese jalavigastuse tõttu ja eelseisvaid olulisi mänge lähikonkurentidega silmas pidades tema mängitamisega ei riskeeritud. Kristjan Kask naasis Venemaa vastu mängides saadud väikese jalavigastusega U-21 noortekoondise juurest. Herol Riibergi saatis ülemöödunud voorus nädalateks laatsaretti Nõmme Kalju mängija Igor Subbotin oma saapakorkide teravust demonstreerides. Marco Budic aga sai tõsise põlvetrauma juba kuu aja eest peetud karikakohtumises ning on väljakule naasmas parimal juhul lisaringi mängudeks.

Kokkuvõttes: kuus puuduvat põhikoosseisu mängijat, neist üks esiväravavaht, üks põhikeskkaitsja ning ülejäänud neli Tuleviku tänavuse ründemängu selgroog. Sander Posti ülesanne tänaseks kohtumiseks oli kõike muud kui kadestamist väärt ning varupingile oli tal Kapperi kõrvale võtta vaid vigastusest taastuv väravavaht Matheas Madik, vähe mänginud Jeremiah Dabrowski ja duubelmeeskonna noor mängumees Raimond Mets.

Kohtumise avapoolaeg A. Le Coq Arenal kuulus täielikult Levadiale ning Tulevik ei saanud kirja ühtki pealelööki, väravaraamidesse suundunud löökidest rääkimata – niivõrd kindlalt valitsesid levadialased keskvälja ja ründekolmandikku.

Kui Bogdan Vaštšuk 14. minutil ristnurgast mööda virutas, siis Gando Biala 19. minutil ei eksinud: võimalused mitte eksmiseks lõi talle Tuleviku kaitseliinis ahelreaktsioonina käivitunud prohmakate jada.

Levadia jalga gaasipedaalilt ei tõstnud ning turmtuli Tuleviku trahviala ja värava suunas aina jätkus. Rünnakute lõpetamisel aga eksiti, kauglöögid ei olnud täpsed ning paaril korral tuli väravasuul otsustavalt sekkuda ka oma kõrgliiga debüütmängu kirja saanud 16-aastasel Tuleviku kasvandikul Kaupo Kruusmäel, kes kohtumise algul küll paari palli püüdmisel ja lahtimängimisel pisut puterdas, ent minutite kuludes end üha kindlamalt tundis.

43. minutil oli Gando Biala taas aktsioonis. Ta andis täpse tsenderduse, millele peale sööstnud Vaštšuki Tuleviku kaitseliin täielikult maha magas, ja too sai peaga skoorida. 2:0.

Teisele poolajale tuli Tulevik vahetusi tegemata (ja tegemata need varupingi hõreduse tõttu jäidki), ometi täiesti teistsuguse hingamisega. Esiotsa sai Levadia justkui vanamoodi jätkata, ent siis algas Nikita Komissarovi ja Tanel Langi keskväljasõu. Äkitselt ei võitnud Levadia mehed keskväljal peaaegu ühtki duelli õhus ega maas. Äkitselt leidsid Tuleviku äärekaitsjad oma ründajaid täpsete söötudega. Äkitselt olid Levadia kaitsjad trahvikastis hädas pallide klaarimisega ja Kaimar Saagiga, kes seal tüütu, ent musklilise kärbsena aina segadust külvas. Äkitselt vurritasid Lang ja Komissarov keskväljal ning suurepärase mängu teinud Martin Allik ja Rainer Peips viljandlaste paremal ründeäärel Levadia poolkaitseliini ja kaitsjaid, nagu ise paremaks pidasid. Tulevik ründas lustlikult, mängis nauditavat söödumängu, lõikas sööte vahelt ja teenis ridamisi nurgalööke. Pallikaotuste korral tormati aga ennastsalgavalt kaitsesse tööd rabama.

Levadia ei jätnud küll ründamist kaugeltki unarusse ja tegi seda ajuti üpris ohtlikult, ent takuselt ja närviliselt. Kaupo Kruusmäe tõrjus rohesärkide lähi- ja kaugemad löögid ning võttis ära ka elevandiluuranniklasest ründaja Manucho üks ühele olukorra. Väravalõhn püsis aga kohtumise lõpuni õhus just nende endi värava all. Paraku vihisesid Tuleviku meeste löögid väravast mööda või tõrjus need Artur Kotenko ning kohtumise lõpuvile tähistas järjekordset ilusate kaotuste lahtrisse minevat mängu: Viljandi võitlusvaim oli end taas ilmutanud, ent esimese poolaja eksimused maksid kollasärkidele punktid.

Tabeli esinelikuga on Tulevikul kolmanda ringi mängud nüüdseks peetud. Nädala pärast, 24. oktoobril võõrustab ta kell 13 algavas sügisderbis Tartu Tammekat. Minimaalselt kolme olulist puudujat eelnimetatud kuuest on tolleks kohtumiseks taas väljakule oodata.

Tagasi üles
Back