Üha kallinev bensiin sunnib vaatama gaasi poole

Lehola autokeskuse juhataja Hanno Lõpp nimetab gaasi tankimist bensiini võtmisest vaid veidi keerulisemaks. Õige liigutuse saab kiiresti kätte. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Nüüd, mil bensiini hind on roninud Eestis kõigi aastate kõrgeimale tasemele, on taas päevakorrale tõusnud autode gaasitoitele seadistamine.

«Gaasile seadistamise vastu on viimasel ajal hakatud märgatavalt rohkem huvi tundma,» nentis Lehola autokeskuse juhataja Hanno Lõpp. «Umbes samasugune olukord valitses mõni aasta tagasi, kui bensiini hind ähvardas ületada 20 krooni piiri, kuid siis see langes ja huvi vaibus,» lisas ta.

40 protsenti kokkuhoidu

Põhjus, miks autojuhid gaasi poole vaatavad, peitub muidugi hinnas. Oktaanarvuga 95 bensiini liitri hind oli kolmapäeval Statoili tanklas 1.34 eurot, samas kui gaasiliiter maksis 0.77.

Hanno Lõpp toob võrdluseks näite: «Kui bensiiniga sõites kulub sajale kilomeetrile 17 liitrit, siis gaasi võib minna 18—19. Aga kui võrrelda hindu, kuluks gaasi kasutades saja kilomeetri sõiduks kõigest 11 bensiiniliitri väärtuses — võit on seega umbes 40 protsenti.»

Teisalt juhtis ta tähelepanu sellele, et efekt tuleb esile eelkõige pikkade sõitude puhul. «Mõistlik on masin gaasile seadistada neil, kel aastane läbisõit on vähemalt 15 000 — 20 000 kilomeetrit, siis on seadmesse investeeritu aastaga tagasi teenitud,» ütles Lõpp. Samuti on gaasi kasutamine tema sõnul kasulikum võimsate, rohkem kütust neelavate masinate korral.

Tavalise neljasilindrilise mootori puhul algab ümberehitamise hind 1000 eurost.

Automaatne üleminek

Gaasitoitele üleminek ei tähenda, nagu ei saaks auto edaspidi bensiiniga sõita. Masin muutub kahesüsteemseks ja selle saab nupule vajutades lülitada kas või sõidu pealt ümber bensiinitoitele.

Ainult gaasile ei saagi loota, sest see süsteem hakkab tööle, kui mootor on soojenenud 35 kraadini. «Seepärast alustatakse sõitu bensiiniga ning õigel temperatuuril lülitab masin end ise gaasitoitele,» rääkis Hanno Lõpp.

Gaasisüsteemile on võimalik ümber ehitada peaaegu kõiki sissepritsega bensiiniautosid. «Auto mootori töö taandub pihusti lahtioleku ajale. Gaasipihusti lahtioleku aeg seadistatakse vastavalt bensiinipihustile,» selgitas Hanno Lõpp tehnoloogia põhimõtet.

Tema jutu järgi kardab osa juhte, et gaasiga sõita on ohtlikum: istutaks justkui pommi otsas. Tegelikult olevat gaas bensiinist koguni ohutum. «Kui bensiinitoru tilgub, sõidab auto edasi, gaasi puhul aga sulguvad paagi klapid kohe automaatselt nagu ka siis, kui mootor jääb lihtsalt seisma,» selgitas ta.

Gaasiga sõitmine eeldab mõistagi ühe lisapaagi paigutamist, kuid tootjad on olnud praktilised ja valmistanud selliseid, mida saab pagasiruumis panna tagavararatta auku. Samuti paigutatakse neid auto alla. Olenevalt auto suurusest võivad gaasipaagid olla 40—100-liitrised.

Gaasikütuse plussiks nimetab Lõpp sedagi, et selle põledes eritub õhku ainult vesi, mis ei saasta keskkonda.

Gaas jääb alati odavamaks

Hanno Lõpult on tihti küsitud, mis mõtet on gaasitoitele üle minna, kui Venemaa tõstab alatasa gaasi hinda.

«Neil puhkudel ei tee inimesed vahet suru- ja vedelgaasil. Vedelgaas, millega sõidavad autod, tuleb nagu bensiingi meile Leedust Mažekiai naftatehasest. See on bensiini töötlemise järelprodukt,» rääkis Lõpp.

Gaasi hind võib tema jutu järgi küll tõusta, kuid ikka bensiini hinnaga proportsioonis. «Niisiis jääb see bensiinist alati odavamaks. Muide pärast euro tulekut pole gaas veel kordagi kallinenud.»

Kui Eestis sõitvatest autodest on Lõpu teada gaasile ümber ehitatud vaid kaks-kolm protsenti, siis Lätis ja Leedus on see suhtarv 70—80. «Võib-olla on üks põhjus see, et Eestis saab nimetatud teenust pakkuvaid firmasid ühe käe sõrmedel kokku lugeda.

Firmade huvi suureneb

Mingil määral võib mõtet gaasitoitele üle minna pidurdada teadmine, et gaasitanklaid on Eestis märgatavalt vähem kui bensiinijaamu. Hanno Lõpu jutu järgi saab peale Kärdla gaasi võtta igas maakonnakeskuses ning kui Kuressaare oma välja arvata, on need tanklad avatud 24 tundi ööpäevas. Tuleb ainult veidi eeltööd teha, et teada, kus nad ühes või teises linnas linnas asuvad.

Tankimine ise pole kuigi palju keerukam tavalisest bensiini võtmisest. «Oleme viinud oma kliendid alati kohe tanklasse, et nad saaksid selle järele proovida,» lausus Lõpp.

Viljandi ainus gaasitankla kuulub osaühingule Airok. Firma müügijuhi Allar Tepparti sõnul on nad viljandlastest gaasitankijatele välja jaganud 300 kliendikaarti.

«Erakliente on praegu veel rohkem, kuid suhe on hakanud muutuma: üha enam firmasid saab aru, et suure kilometraaži puhul on kokkuhoid märgatav,» rääkis Teppart. «Saksamaalt tuleb päris palju ka selliseid masinaid, millele on tehases gaasiseadmed peale pandud,» lisas ta.