Viljandil on nüüd oma õlu

Koostöös ühe Läti kuulsama väikepruulikoja Valmiermuižaga on sündinud Viljandi linna õlu, mida tulevikus saab siinsetes baarides ja restoranides osta ning mida linn hakkab ühe oma sümbolina kinkima. 

Nagu rääkis esitlusel laupäeval Kondase keskuses Valmiermuiža saadik Eestis Janis Rizhovs, on see tume suitsune õlu ning selle valmistamisel on kasutatud nelja sorti odralinnaseid, millest ühtesid on kasepuuga suitsutatud. "Vanal heal hansaajal kuivatati linnaseid suitsusaunas ning õlu võis toona umbkaudu nii maitsta," märkis ta.

Valmiera on olnud kaua aega Viljandi sõpruslinn ning mõlemad need on 737-aastased. Janis Rizhovs rääkis, et neli aastat tagasi kohtus ta pärimusmuusika festivali ajal Viljandi linnavalitsuse pressiesindaja Johan-Kristjan Konovaloviga ja sellest jutuajamisest kooruski Viljandi õlle loomise mõte, mille hiljem kiitsid heaks ka linnaisad.

Et Valmiermuiža on üle Baltikumi kuulus pruulikoda, otsustati märjukest just seal looma asuda. Algne valik tehti Rizhovsi sõnul 12 maitse seast. "See suitsune maitse sai pimetestimisel kõige rohkem punkte. Edasi on kõik maitsenüansid hoolikalt läbi mõeldud. Õige maitse otsimine oli pikk protsess," kõneles ta.

"Stiilselt kujundatud pudeliga õlut on tulevikus hea kinkida. Selle üle võib uhkust tunda ega pea pelgama, et see jääb tolmu koguma," ütles Viljandi linnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juht Krista Kull.

"Usun, et Viljandi inimestel ja külalistel on kõrini odavatest Hiina asjadest, aga see õlu esindab linna uhkelt," sõnas linnapea Madis Timpson ning rääkis, et selle õlle loomise juures on mõeldud Viljandi järve kohalt kerkivale udule, inimeste energiavoole ja talvisel ajal korstnast tõusvale küttekolde suitsule.

Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak tuletas meelde, et nii Valmiera kui Viljandi kuulusid omal ajal Liivimaa koosseisu ning seega on kahe piirkonna sidemed ajalooliselt olnud tugevad. Valmiera pruulikoja taset hindas ta suurepäraseks ning kinnitas, et Viljandi õlut võib nüüd uhkusega juua ja mõnuga võtta, mõeldes nende linnade ja sealsete rahvaste sõprusele.

Janis Rizhovs nentis, et tumeda õlle valmistamine on tavalisest raskem, sest selle maitse on puhas ja kõik ebatäiused tulevad kohe välja. Tema sõnutsi juhtub sedagi, et Valmiermuiža peremees Aigars Ruņģis leiab mõne partii maitse sobimatu olevat, ning siis kallatakse märjuke kas minema või läheb see edasi õllebrändi tootmiseks. Rizhovs rõhutas, et Valmiermuižas ei kasutata kunagi suitsuekstrakti, vaid suitsutatakse ahjus linnaseid ning see õlu on pastöriseerimata, nii-öelda elav. "See ei ole kõige tumedam õlu, vaid vaskne. Kerge suitsusus tuleb nii aroomist kui järelmaitsest."

Rizhovs märkis, et märjuke sobib ideaalselt söögi, näiteks grillitud toidu kõrvale ning seda tuleks alati valada klaasi, mitte juua pudelist. Sel juhul avanevad kõik maitsed, pealegi väljub siis süsihappegaas, mis muidu jõuaks kõhtu.

Osa Viljandi toidukohtadega on kokkulepped juba sõlmitud ning esimese partii suurus on 2000 pudelit.

Tagasi üles
Back