Maailmakoristuspäev. Kolmeaastane Oskar korjas pahade inimeste maha visatud prügi

Laupäeval, maailmakoristuspäeval koristati paljude paikade seas Viljandi järve randa ja eelkõige püüti sealt kokku korjata konid. Oma panuse andis üle 20 inimese, teiste hulgas kolmeaastane Oskar.

Oskar oli prügi korjamas koos vanematega. Nagu tema isa Rasmus Luhakooder ütles, on ta naisega pojale tihtipeale prügivastast agitatsiooni teinud ning kui nad näiteks raudteejaama ümbrusesse satuvad, tahab too sealt kõik konid ja pudelikorgid üles korjata ja prügikasti panna.

"Mina võtan üles seda, mida pahad inimesed on maha visanud," sõnas Oskar ise ning tema ema Assol Saar kinnitas, et Oskar on tubli poiss, kellele meeldib maailma parandada.

"Sigaretikonid on suur keskkonnaoht. Nende filter on plast, mis kunagi ei lagune. Need jõuavad sisevetesse, meredesse ja ookeanidesse ning tekitavad lindudele, kaladele ja lõpuks ringiga ka inimestele suuri tervisemuresid," kõneles Rasmus Luhakooder.

Viljandi Metalli personalijuhina töötav Lemmi Leola rääkis, et ta õpib töö kõrvalt kõrgkoolis ja ühes aines on üks ülesannetest teha heategusid. Koristusaktsioonis osalemine on kahtlemata heategu.

Katariina Marie Remmelkoor lausus, et tema pidi koristusaktsioonile tulema koos teiste tantsutrupi liikmetega, paraku keskpäeva paiku neid kusagil näha ei olnud. Lemmi Leola nentis tema tegutsemist kiites: "Mina konisid algul hästi ei märganud, aga Katariina oma teravate silmadega nägi neid kohe ja asus kärmelt korjama."

Ranna koristamise üks eestvedajaid Jaana Hinno mittetulundusühingust Magus Mõte ütles, et kokku registreeris end koristuspäeval nende juures 23 inimest ja nii nagu siht oli, nopiti maast üles väga palju konisid, üllatuslikult leiti aga isegi veel rohkem kasutatud huuletubakapatju.

Hinno näitas ka Sipsikut, kelle nad olid rannalt leidnud. "Seda nukku ei saa prügiks pidada, ju keegi õnnetu laps on ta lihtsalt maha unustanud," sõnas ta.

Rääkides seekordse aktsiooni põhisihtmärgist sigaretikonist, rõhutas Hinno, et treenimata silmale märkamatuks jääv koni on keskkonna saastaja number üks ning Eestis satub neid igal aastal loodusesse ligikaudu miljard. "Üks suitsukoni suudab ära rikkuda 1000 liitrit vett. Kui ma koeraga jalutamas käin, korjan alati üles konid ja ka kõik muu prügi, mis silma jääb," lisas ta.