Repliik ⟩ Mõtted ja teod

Eile hommikul tööle tulles astusin vanalinnas kogemata peale Lusitaania teeteole. Oli teine ennast kõnniteele venitanud, minu pilk oli aga parajasti ühel koheva karvaga kassil. Kuulsin ja tundsin läbi ketsitalla, kuidas ta purunes. Pühkisin jala vastu murukamarat puhtaks, aga kulm kiskus kipra.

Viimasel ajal on jalutamisest saanud üks toredamaid meelelahutusi. Minu rõõmu varjutab vaid see, et Trepimäel ja mujalgi vanalinnas on neid jälke nälkjaid õhtuti nii palju, et tekib tahtmine taskulampi kaasas kanda. Neid võib näha kümnete kaupa ning ilmselt tuleks varsti korraldada teokorjamise talgud. See mõte vajab küpsemist, aga on mul sama kindlalt kuklas kui teolima talla all.