Looduskaitse aastapäev kulmineerub matkadega üle Eesti

Sakala
Copy
Looduskaitse juubeliaasta tunnusmõte on «Hoia, mida armastad!».
Looduskaitse juubeliaasta tunnusmõte on «Hoia, mida armastad!». Foto: Elmo Riig

Neljapäeval, 13. augustil kogunevad looduskaitse eksperdid konverentsile Saaremaal, kus 110 aastat tagasi pandi alus Eesti looduskaitsele. Nädala lõpus tähistatakse aastapäeva matkadega kõigis maakondades.

Keskkonnaamet märgib oma pressiteates, et eestlased armastavad looduses viibida ja tunnevad end seal hästi. Meile on loodus midagi nii omast, et teinekord võime seda pidada enesestmõistetavaks. Seda, kuidas märgata ja väärtustada looduse rikkust, rõhutab looduskaitse juubeliaasta tunnusmõte «Hoia, mida armastad!».

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk ütles, et paljudes maailma paikades on looduse kaitsmiseks vajalik see kõigepealt taastada. 

«Eesti on selles osas paremas seisus ning lisaks taastamisele on meil palju, mida hoida,» sõnas ta. «Eesti looduse päeva matkadel räägitakse konkreetse piirkonna looduskaitselistest väärtustest ning õpitakse üheskoos Eesti loodust paremini väärtustama ja hoidma.»

15. ja 16. augustil kaitsealadel matkates avaneb huvilistele võimalus ammutada uusi teadmisi ning mõtiskleda looduse ja tervise tähtsuse üle ekspertide juhtimisel. Keskkonnaminister Rene Kokaga on võimalik koos matkata ja arutleda tema kodukandis Raplamaal.

Tasuta matkadel osalemiseks on vaja varem registreeruda. Lähemat infot leiab keskkonnaameti kodulehel.

Viljandis võtab eribuss registreerunud soovijad peale bussijaama parklast laupäeval kell 9 ning sõit viib Nigula looduskaitsealale, kus käiakse seitsme kilomeetri pikkusel õpperajal. Tutvutakse Edela-Eesti tüüpilise raba ning ainulaadsete «uppuvate» rabasaartega. Räägitakse soode kasutamisest ja taastamisest. Tagasiteel tehakse mõni peatus piirkonna kultuuriväärtuste juures. 

Looduskaitse alguseks Eestis peetakse 1910. aasta 14. augustit, mil Riia loodusuurijate ühing rentis Saaremaa kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared, et tagada sealsetele lindudele turvalised pesitsusvõimalused. Nii sündis Vilsandi saare majakavahi Artur Toomi eestvedamisel Baltikumi esimene kaitseala.

Praegu, 110 aastat hiljem, ulatub elurikkuse hoidmiseks seatud kaitstavate alade arv Eestis üle tuhande. Nende pindala moodustab ligi viiendiku Eesti maismaast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles