Soojussaarte analüüsis osales ka Viljandi

Eesti linnad ja soojussaared. Foto: Maa-amet

Keskkonnaagentuur koostas keskkonnaministeeriumi tellimusel Eesti suuremate linnade soojussaarte ehk ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojemate linnastunud alade analüüsi.

Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tuleviku kliima riske nii Eestis kui mujal maailmas ning sellega tegelemine on kliimamuutustega kohanemise arengukava üks osa. Keskkonnaagentuuri teatel annab analüüs paremaid võimalusi linnaplaneerimisega tegelda ning see on kasulik materjal haigete, eakate ja laste terviseriskide ennetamisel.

Landsat-8 satelliitandmete alusel analüüsis keskkonnaagentuur soojussaarte tekkimist Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Narvas ja Kohtla-Järvel aastail 2014–2019.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles pressiteates, et soojussaare efekti saab leevendada, kui piirata planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning laiendada rohealasid, haljastust ja veekogusid linnakeskkonnas.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala selgitas, et arvestades kõikide suuremate Eesti linnade asustustiheduse suurenemist ja linnaliste asumite järjepidevat tihendamist ehitistega, tekkis ka vajadus täiendada olemasolevat soojussaarte infot. 

«Kuumalained võimenduvadki eeskätt linnades soojussaare efektina: massiivsed tumedad pinnad, näiteks asfaltteed, asfaltkattega parklad ja bituumenkatused, neelavad suurema osa linnaruumi õhku kütvast päikesekiirgusest ning kütavad omakorda linnaruumi õhku,» rääkis ta.

Uuringu käigus on võrreldud ajavahemikul 2014–2019 iga aasta kohta nimetatud linnadele lähimates ilmajaamades esinenud kuumalainete ajal mõõdetud õhutemperatuure ning satelliidi andmeseeriaid. Hoolimata sellest, et satelliidi andmete laekumise intervall on 16 päeva ning satelliitpiltide nähtavus sõltub pilvisusest, on  Landsat-8 andmetel hea eraldusvõime (30–100 meetrit). Andmetes on hinnatud infrapunase spektri kanali igas pikslis maapinna temperatuuri, mis on korrigeeritud  teiste lainepikkuste sensorite infoga, ning seejärel hinnatud võimalike soojussaarte teket.

Soojussaarte aruanne ja kaardid on leitavad keskkonnaagentuuri kodulehel, andmestik on kättesaadav ka maa-ameti geoportaalis.