Uno Roosvalti kivised maastikud

, kunstiteadlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uno Roosvalti joonistused vaatavad üle kaljude.
Uno Roosvalti joonistused vaatavad üle kaljude. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eelmine aasta möödus Uno Roosvaltil juubelihõnguliselt ning suurima Eesti maalikunsti tunnustuse, Konrad Mäe medali pälvimise tähe all. Pidulikkust on tunda ka Viljandi näitusel. Seal on väljas kunstniku suured joonistused, mille ühisnimetaja on kivi. Need on viimastel aastatel ainet ammutanud Põhjamaadest, Ahvenamaalt ja Islandilt, samuti Iirimaalt ja Šotimaalt.

Rännakutel kohatud kivide maailm on lõputult rikas. Rannamaastik ja rannikurahvas on olnud Uno Roosvalti nelikümmend aastat kestnud kunstnikutee peamisi inspiratsiooniallikaid. Kividel ja veel on tema loomingus kindel koht.

Eesti kunstiklassikas paiknevad Roosvalti natuurilähedased joonistused vormiliselt Kristjan Raua kandilise ja nurgelise ning suure joonistaja Günther Reindorffi ümarama ja detailsema maastikukäsitluse vahepeal. Tema mäed, liustikud, kaljud ja kivid koosnevad vonklevatest joonekestest, nii et vaataja silm jääb nende kurdude vahel ekslema. Kivi kõvadust mahendavad osal joonistustel õrnemalt käsitletud veepinnad.

Uno Roosvalti kunsti puhul on palju räägitud eesti klassikalise maali traditsiooni elavana hoidmisest. Kitsamalt peetakse selle all silmas teemavalikut, aastast aastasse Eesti saarte ja rannikualade kujutamist. Ehk ei ole kohatu tõdeda ideelist ja vormilist sarnasust hiina kunstiga. Teadupärast on sealse sajandeid üsna muutumatuna püsinud kunsti peamisi žanre olnud maastikumaal: «mäed ja veed».

Hiinas võitis peisaaž žanrina eluõiguse palju varem kui Euroopas. X—XIII sajandini muutus see seal koguni maalikunsti peaalaks, elades seejuures üle vormilisi uuendusi. Näitena võib tuua esi- või tagaplaani tühjaks jäetud pindade abil atmosfääri edasiandmise. Sedasama võtet kohtame Uno Roosvalti joonistustel.

Hiina traditsiooni järgi moodustavad mäed ja veed pildil ideaalse koosluse. Vesi on mägede veresooned — on see, mis annab kividele kuju. Vesi on alati elav, mõnikord vaikne, mõnikord kiire ja vägivaldne.

Mäed, kaljud ja kivid on võimsad, staatilised ja kõvad. Neid võib pidada ka taeva ja maa luustikuks, pidepunktideks. Mägi sümboliseerib meesalget, vesi seevastu passiivset naiselikku jõudu.

Uno Roosvalti kivised maastikud on nagu sümboliterohke hiina peisaaž: need peidavad endas saladusi. Võib-olla ütlevad nad midagi Põhjamaades elavate inimeste vastupanuvõime ja ligipääsmatuse kohta?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles