Repliik. Isekad inimesed

Jaanipäeval käisin koos kaaslasega Peipsi ääres riigimetsa majandamise alal telkimas. Rahvast oli palju ja koha leidmiseks pidi vaeva nägema, kuid olime sellega arvestanud. Küll ei olnud me oodanud metsa jäetud prügikotte ega räuskavaid ja lärmavaid kaastelkijaid. Linnulaulu oli võimalik rahus kuulata ainult varajastel hommikutundidel – muul ajal pidi kuulama muusikat, mida kõrvaltelgi rahvas oma autost täisvõimsusel lasi.

Tean, et vaikuse nautimiseks oleksime pidanud mujale telkima minema, kuid me ei osanud oodata, et inimesed on nii isekad. Oli kurb vaadata, kuidas meie telgi kõrvale tulnud noor väikelapsega pere otsustas pärast asjade ülespanemist ikkagi mujale kolida, sest nende selli jaoks oli lärm liiga suur.