Liivahiirte balletist retsidivistide piiramisrõngani. Soldat Marguse lugu

Üllar Priks
, reporter
Copy
Reamees Margus Haav (keskel) ja sõbrad. Fotol nähtav filtriga sigaret tegelikult ei põlenud ja seda oli väeosas spetsiaalselt pildistamise tarbeks hoitud paar nädalat. Niisuguse soengu eest määrati Haavale kümme päeva aresti.
Reamees Margus Haav (keskel) ja sõbrad. Fotol nähtav filtriga sigaret tegelikult ei põlenud ja seda oli väeosas spetsiaalselt pildistamise tarbeks hoitud paar nädalat. Niisuguse soengu eest määrati Haavale kümme päeva aresti. Foto: Erakogu

Sakala kultuuritoimetaja Margus Haav on oma karjääri jooksul saanud arvustada kümneid, kui mitte sadu raamatuid. Nüüd on ta end ise lugejate ja kriitikute ees alasti võtnud ning ootab tagasisidet. Tema teise raamatu «Alumiiniumist kurgid» kaante vahele on koondatud mälestused teenistusest Nõukogude sõjaväes. Värsket lugemist esitletab ta 2. juulil kell 16.30 Viljandi linnaraamatukogus. Temaatilist muusikat esitavad Margus Põldsepp ja Sulev Salm.

Margus, ära saa nüüd valesti aru, aga sind praegu vaadates ei kujuta üldse ette, et mu ees seisab sõjaväes käinud mees. Kas sinu ajal siis ära nihverdada ei saanud või sa kohe tahtsid mundri selga tõmmata ja mööda parklat marssida või teinekord keset ööd paarsada kätekõverdust teha?

Ega ma omal ajal ka eriti suurel määral sõdurit meenutanud, ei seest ega väljast. Igasugu käskudesse suhtusin nagu Fredriksson toredates «Muumitrolli» juttudes pargivahtidesse. Olin tänu kodusele kasvatusele lapsepõlvest peale harjunud tollal kehtivasse võimu suhtuma kui okupatsiooni ning okupatsiooniarmees ei tahtnud ma mitte sugugi teenida. Aga ega valikuid olnud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles