Suvine katse. Kas mahlajäätise maitse muutub seitsme aastaga?

Eget Velleste
, reporter
Copy
Palavast ilmast tuleneva meeleheitliku soovi tõttu jahutust leida soostusin proovima mahlajääd, mille "parim enne" kuupäev oli seitse aastat tagasi. Ärge seda kodus proovige!
Palavast ilmast tuleneva meeleheitliku soovi tõttu jahutust leida soostusin proovima mahlajääd, mille "parim enne" kuupäev oli seitse aastat tagasi. Ärge seda kodus proovige! Foto: Elmo Riig

Sambla- ja tatilaadse konsistentsiga tugevalt siirupilõhnaline mahlapulk – üks selline leidus Sakala toimetuse sügavkülmiku kõige tagumises otsas. Mahlajää säilimistähtaeg oli möödunud seitsme aasta eest, kuid üllataval kombel oli selle maitse aga mitu korda etem kui välimus.

Innustav leid tekitas küsimusi- Milline aegunud mahlapulk välja võiks näha? Kui suure kõhuvalu võiks saada selle söömisest? Kas sellest võiks kirjutada osaluseksperimendi? Ei jäänudki muud üle kui mahlajäätis avada.

See oli Premia Jockeri mahlapulk. Premia kodulehel kirjeldatakse, et Jocker on troopiliste puuviljade mahlasegu ja kui hoolega limpsida, peaks üles leidma apelsini, mango, guajaavi ja banaani maitse.

Nii hoolega ma limpsida ei soovinud ning neid troopilisi vilju minu maitsemeel ei tabanudki. Ilmselt seepärast, et jäätise "parim enne" oli möödunud juba 2013. aastal. Selle valmistamistähtaeg ulatus veel omakorda üheksa aasta taha. Nii vana jäätise söömist ei soovitaks isegi sel juhul, kui väljas taas põrgukuumus valitseb. Veel säilimistähtaja piirides olev jäätis on lihtsalt palju etem.

Pakendit vaadeldes ja katsudes ei osanudki halba ennustada. Tundus nagu tüüpiline Jockeri mahlapulk, selle erinevusega, et selle kuju oli ajapikku kannatada saanud.

Siiski-siiski, pakendit avades avanes vaatepilt, mille võib võtta kokku sõnadega "väga väkk!".

Mahlapulgast oli alles jäänud üks suur roosakas jääkuubik, mille sees olid sügavrohelised sammalt meenutavad tükid.

Nagu sellest vähe oleks, oli mahlajää muutunud limaks. Kui pulka taldrikult kergitada, venis see spageti pikkuse jagu kaasa.

Samas maitse polnud üldse hull. Ollus oli jäine ja magus. Ehk isegi magusam kui tavapärane Jocker. Lubatud troopilisi vilju enam eristada ei olnud võimalik, sest kõik oli koondunud ühte jäätükki.

Kas aegunud mahlajää söömine oli hea mõte? Pigem ei. Kuigi kõhuvalu sellele ei järgnenud ning maitse polnud üldse nii halb kui väljanägemine, tekitasid vastikustunde rohelised tükid, mille päritolu ma ei osanud tuvastada. Mahlajääd ei taha ma nüüd enam pikka aega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles