Sisukord
Paberleht
Postimees

Oliver Loode: Abja-Paluoja loob Mulgimaale võimalusi

4 min lugemist
Oliver Loode FOTO: Broddi Sigurdarson

EESTI, SOOME ja Venemaa soome-ugri aktivistidest koosnev žürii valis järgmiseks, 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinnaks Abja-Paluoja. Seega naaseb kultuuripealinna tiitel Eestisse esimest korda pärast 2015. aastat, kui seda kandis Setomaa küla Obinitsa. Milliseid võimalusi loob kultuuripealinna aasta Mulgimaale ja mida võiks õppida seniste tiitlikandjate kogemustest?

Alustuseks meenutan, kuidas üleüldse tekkis soome-ugri kultuuripealinnade liikumine, millised olid selle eesmärgid ja kuidas need on muutunud.

Soome-ugri kultuuripealinna mõte tekkis 2011. aastal, kui Tallinn kandis Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja samas oli aktiveerunud soome-ugri rahvaste noorte liit MAFUN, kes otsis uusi ideid hõimuliikumise hoogustamiseks. Seda soosis ka laiem geopoliitiline õhustik, sest toonane Venemaa president Dmitri Medvedev oli oma sõnades avatum koostööle läänega ja tänu sellele võis soome-ugri liikumises täheldada teatavat optimismi.

2011. AASTA OKTOOBRIS toimus Tallinnas rahvusvaheline soome-ugri kuvandikonverents, millel keskenduti küsimusele, kuidas teha soome-ugri rahvaid, aga ka soome-ugri liikumist nähtavamaks nii meie enda riikides kui maailmas laiemalt. Üks idee, mis sellel konverentsil välja pakuti ja mis sai ka osalejate toetuse, oligi soome-ugri kultuuripealinna idee. Kolm peamist eesmärki, mis juba siis endale seati, olid järgmised: tugevdada soome-ugri rahvaste solidaarsust ja ühtsust; suurendada soome-ugri rahvaste tuntust rahvusvaheliselt ning meie endi riikides ja piirkondades; aidata kaasa soome-ugri piirkondade kohapealsele arengule. Lihtsamalt öeldes soovisid toonased noorema põlvkonna soome-ugri aktivistid anda uut hingamist selleks ajaks mõnevõrra stagneerunud soome-ugri liikumisele ning kultuuripealinna mõte tundus selleks hästi sobivat.

Seejärel hakkasid sündmused arenema kiirelt ning juba 2013. aasta suvel valiti Eesti Moskva saatkonnas esimeseks soome-ugri kultuuripealinnaks udmurdi küla Bõgõ. Seejärel on soome-ugri kultuuripealinn rännanud Setomaale, Ungarisse (2016. aastal oli Ungaris lausa kaks tiitlikandjat), Karjalasse, Marimaale ja Baškortostani (kus kultuuripealinna tiitlit kannab sel aastal mari küla Miškan). Vähemasti soome-ugri ringkondades on see nüüdseks tuntud ja mainekas ettevõtmine.

Kuidas hinnata senise seitsme soome-ugri kultuuripealinna kogemusi?

Mõni tiitlikandja on olnud edukam kui teised, mistõttu on tekkinud ka üldisem arusaam eduteguritest. Minu hinnangul on need eelkõige kaasamine, loovus ja kommunikatsioon. Parimad kultuuripealinnad, sealhulgas esimene tiitlikandja Bõgõ, on suutnud kultuuripealinna tegevustesse kaasata suure osa oma kogukonnast alates esinejatest ja lõpetades kodumajutuse pakkujatega. Säravamad tiitlikandjad on kasutanud kultuuripealinna-aastat selleks, et luua midagi uut, mis jääb alles ka pärast tiitliaastat. Näiteks Bõgõ kultuuripealinna-aasta tähtsündmuseks mõeldi välja soome-ugri toidufestival «Bõg-Bõg», millest on nüüdseks saanud selle küla iga-aastane tunnusüritus. Obinitsa kultuuripealinna-aastat jäi tulevastele põlvedele meenutama soome-ugri lipuväljak, mis on ainuke omataoline kogu maailmas. Obinitsa tõstis järgmistele kultuuripealinnadele lati kõrgele ka kommunikatsioonis: kultuuripealinna programmi edastati mitme kanali kaudu ja mitmes keeles, mis soome-ugri maailmas ei ole just igapäevane ega iseenesestmõistetav.

IGA SOOME-UGRI kultuuripealinn on oma kogemustega aidanud korrigeerida ka soome-ugri kultuuripealinnade liikumise üldeesmärke. Kui algul oli põhirõhk pigem kuvandiloomel, siis nüüd on see kohalikul arengul, sealhulgas kogukonna, ettevõtluse ja loomulikult kultuurielu arengul. See tugineb nii kogemustele päriselust kui ka teadlikule mõtteviisile, et soome-ugri koostöö vajab käegakatsutavaid tulemusi.

Abja-Paluojast saab järgmisel aastal kaheksas soome-ugri kultuuripealinn. Tal on võimalus ühtlasi oma eelkäijate kogemustest õppida ning samas tuua soome-ugri kultuuripealinnade liikumisse uusi ideid ja kvaliteeti.

Rääkides Abja-Paluojast, pean ma silmas kogu Mulgimaad kui üht Eesti tugevaima kultuurilise identiteedi ja kuvandiga piirkonda. Kultuuripealinn on ülemulgiline projekt, kuid et mulkide kandidatuur vajas konkreetset asulat, valiti selleks Abja-Paluoja kui Mulgimaa ajalooline pealinn. Soome-ugri kultuuripealinn 2021 peaks olema kogu Mulgimaa, miks mitte ka kõigi maailma mulkide ja nende sõprade ettevõtmine. Just see on põhjus, miks mõtlen eelseisvast aastast nõnda lootusrikkalt.

Eelkõige annab sellele alust mulkide kultuurilis-ajalooline aines, mis on ka tänapäeval hästi esindatud. Kuigi mulke ei peeta eraldi rahvaks, on nad läbi aegade esindanud väärtusi, mis on elulise tähtsusega paljudele meie hõimurahvastele ja milles nad võiksid praegugi head eeskuju näidata. Üks selline väärtus on ettevõtlikkus. Siin on mulkidel hõimurahvastele pakkuda veenev narratiiv: ei tulnud mulkide legendaarne jõukus ju tühja koha pealt, selle taga oli ka ettevõtlik vaim. Mulkide ettevõtlikkus pole aga kuhugi kadunud ja eriti võiks meie hõimurahvaid Venemaal kõnetada see osa Mulgimaa ettevõtlusest, mis on seotud piirkondliku kultuuripärandi väärindamisega.

MIDA AGA VÕIKSID sellest võita mulgid ise?

Vaevalt et kohe ahvatlevaid turge oma toodangule Komi- või Udmurdimaal, selleks pole praegu majanduslikke ja poliitilisi eeldusi. Küll aga aitaks oma kogemuse esitlemine kultuuripealinna väisavatele hõimurahvaste esindajatele suurendada mulgi ettevõtjate võimekust koolitaja ja mentorina ning annaks võimaluse vaadelda oma ettevõtet kõrvalseisja, praegusel juhul siis hõimurahva pilgu läbi.

Üks ettevõtmine, mis võiks mulgi ettevõtjaid ka äriliselt kõnetada, on 2021. aaasta juunis Tartus asetleidev kaheksas soome-ugri rahvaste maailmakongress, tänu millele saavad ka hõimurahvad üldisemalt Eesti meedias ja avalikus ruumis rohkem tähelepanu. Nii näiteks võib maailmakongressi tuules olla põhjendatud soome-ugriteemaline tootearendus, mida mõni suurettevõte on juba ka teinud ning mille esmane nõudlus võiks tulla Eestist endast.

Teemasid, millel mulgid saavad hõimurahvaid innustada, on teisigi. Üks selliseid on kindlasti mulgi kultuuri instituudi tegevus mulgi keele ja kultuuri hoidmisel. See võiks nii mõnelegi meie hõimurahva esindajale Venemaalt muljet avaldada ja praktilisi ideid anda. Samuti loodan, et hõimurahvaste esindajate jõudmine Mulgimaale järgmisel aastal elavdab mulkide endi kultuuri-, seltsi- ja hariduselu. Üks võimalus on soome-ugri rahvaste tutvustamine Mulgimaa kooliõpilastele. Selleks ei olegi vaja kutsuda külalisi kaugelt. Ka meil Eestis toimetavad mitme hõimurahva kultuuriseltsid, näiteks udmurtide, maride ja ersade selts, kes oleksid kindlasti valmis oma kultuuri Mulgimaal esitlema.

Abja-Paluoja – soome-ugri kultuuripealinn 2021 – toob Mulgimaa kui mitte maailma, siis vähemalt soome-ugri maailma kaardile. See maailm ei olegi nii väike: 25 miljonit soomeugrilast Kesk-Euroopast Siberini. Aga määramatult suurem on soome-ugri maailma kultuuriline väärtus. Seetõttu võib iga mulk tunda uhkust, et järgmine soome-ugri kultuuripealinn on just Mulgimaal.

Seotud lood
20.06.2020 27.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto