Post kannab tuhandeid puuke laborisse. Viljandimaalt vähem

Puuk Foto: Erik Prozes

Tervise arengu instituudi (TAI) kampaania «Pane puuk posti» üleskutsel  märkisid Eesti elanikud esimese kuuga kaardile ligi 10 000 puugi leiukohta ning saatsid puugipanka üle 2000 puugi.

Tänavu mais valmis TAI-l puugiohtlikke piirkondi näitav puugikaart, mida saavad elanikud reaalajas täiendada. Peale puugi kaardile märkimise on võimalus anda Eesti teadusele veelgi suurem panus ja saata puuk TAI puugipanka. TAI viroloogialabori puugipangas hoitakse puuke mitmesuguste analüüside tegemiseks, sealhulgas haiguste määramiseks, teatas tervise arengu instituut saadetud pressiteates.

Eesti elanikud on üleskutse hästi vastu võtnud – juba esimese kahe päevaga oli kaardile märgitud 1500 uut puugileidu üle terve Eesti. Puukide paljunemisele võis kaasa aidata soe talv, mistõttu nende arvukus võib sel aastal olla tavapärasest suurem. Kas puugid on ka ohtlikumad, ei ole veel teada, kuid analüüsidest peaks see selguma. Praegu tegeleb TAI puugipank ettevalmistustega ja plaanib laboriuuringuid alustada pärast jaanipäeva, mil on kogunenud analüüsiks piisavalt puuke. Esimesed tulemused saab teada juuli alguses.

Kuu pärast kampaania algust jätkub puukide saatmine panka endise tempoga, keskmiselt 50–60 puuki päevas. TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller on rahul, et inimesed teavad väga hästi, kuidas puugid välja näevad: «Siiani on meile ainult paar ämblikku saadetud puugi asemel.» Samuti on saadetud puugipanka puuke kõikides arengustaadiumites alates alla ühemillimeetristest vastsetest ja veidi suurematest nümfidest kuni täiskasvanud puukideni välja. On ka entusiaste, kes on spetsiaalselt puugipanga jaoks käinud lina, putukavõrgu või valge kangatüki abil puuke korjamas ja nende abiga on puugipank saanud 45 puugi võrra rikkamaks.

Puugileide on registreeritud üle kogu Eesti, kõikidest maakondadest, kuid kõige rohkem, ligi kolmandik kõikidest leidudest Harjumaalt, kõige vähem Järvamaalt, Põlvamaalt ja Valgamaalt. Inimeste teed on puugiga ristunud nii metsas, niidul, karjamaal, raiesmikul kui ka koduõuel või lausa toas. Puugid elavad ka linnades, kus puugiga kohtumisest on teatatud 1385 korral.

Rohkem on puuke leitud lemmikloomadelt kui inimestelt. Registreeritud on 4495 puugileidu lemmikloomadelt kokku 7103 puugiga. Tavaliselt on loomal korraga rohkem kui üks puuk. Üheteistkümne teate põhjal oli loomal korraga peal üle kahekümne puugi, neist neli looma naha sisse kinnitunud.

Naha sisse kinnitunud ehk juba inimese või lemmiklooma verd imemas oli kokku veidi rohkem kui pool leitud puukidest.

Huvitavaid juhtumisi

Puugid on usinad soojätkajad. Koguni 62 puugipanka saabunud emaspuuki oli tabatud isaspuugiga paaritumisel. Kusjuures ühel korral oli emaspuugiga koos lausa kaks isast. Võrumaalt puugipanka saadetud neli ennast täis imenud emaspuuki olid munenud teel olles neile pakendiks olnud kilekotti.

Pane puuk posti

Tuntakse muret, kas puuke võib ikka postiga saata ja kas Omnivaga on kokkulepe. Omnivaga on kokkulepe olemas ning puuke võib lihtkirjaga saata, kui puuk on surnud ja kindlalt pakitud. Postikulud tuleb ise kanda, TAI neid ei hüvita, sest puukide saatmine on vabatahtlik.

Koos puugiga on mõnikord puugipanka kaasa pandud ka kiri, milles on kirjeldatud kas puukide olukorda, oma isiklikku puugihaiguse lugu või on kirjutatud kiri hoopis saadetava puugi nimel: «Tere! Mina olen puuk. Mind tabati ...». «Meile on saadetud puukide ja mandalatega kaunistatud ümbrikke. Väga palju on kirju, kus soovitakse meile edu. Aitäh teile,» on Julia Geller tänulik, kuid ütleb, et puugipangale ei tasu jagada oma isiklikke andmeid – telefoninumbreid, lemmikloomade nimesid ega suvilate ning kodude aadresse.

TAI kampaania «Pane puuk posti» kestab suve lõpuni. Tutvuge puugikaardiga ja puugi saatmise juhisega.

Puugipanga esimene kuu numbrites 17. juuni seisuga

Puugikaardile tehtud registreerimiskirjeid (lemmikloomalt korraga leitud mitu puuki saab märkida ühe registreerimisega) – 7014, registreeritud puuke – 9737.

Kõige rohkem registreeritud puugileidusid maakondade kaupa: 

Harjumaa – 2354 registreerimist kokku 3145 puugiga,

Tartumaa – 691 registreerimist kokku 975 puugiga,

Pärnumaa – 528 registreerimist,

Lääne-Virumaa – 521 registreerimist,

Saaremaa – 513 registreerimist,

Kõige vähem registreeritud puugileidusid maakondade kaupa:

Järvamaa – 131 registreerimist,

Põlvamaa – 162 registreerimist,

Valgamaa – 179 registreerimist.

Puugipanka on saadetud 2078 puuki. Kõige rohkem puugipanka saadetud puuke maakondade kaupa:

Harjumaalt – 732 puuki,

Pärnumaalt – 190 puuki,

Saaremaalt – 176 puuki,

Tartumaalt – 175 puuki,

Lääne-Virumaalt – 112 puuki.

Üheksast maakonnast saadetud puukide arv jääb alla saja. Näiteks Põlva maakonnast on saadetud 38 puuki, Ida-Virumaalt ja Valgamaalt mõlemast 26 puuki.