Terviseamet jälgib algaval suplushooajal veekogusid hoolikamalt

Ülesvõte Viljandi rannast reede pärastlõunal Foto: Elmo Riig / Sakala

Terviseamet andis teada, et vee kvaliteedi seiret tehakse tänavu Eestis kokku 85 supluskohas, neist 37 on mererannad ja 48 siseveekogud. Esimest korda on vee kvaliteet jälgimise all üheksas uues supluskohas.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Lembi Tiksi sõnul on selle suplushooaja suurim muudatus see, et enam ei nõuta avalikes supluskohtades riietuskabiinide, tualettruumide ja prügiurnide olemasolu. «Muudatuse tingis asjaolu, et vana  korra kõrged nõudmised tekitasid praktilises elus paljudele supluskohtade valdajatele probleeme ning takistasid seega supluskoha asutamist,» ütles Tiks ja lisas, et supluskohana mitteregistreeritud veekogu valdaja pole kohustatud ka võimalikku reostusohtu näitavaid veeproove tegema. Tulemuseks oli olukord, kus inimesed käisid suplemas supluskohtades, mille vee kvaliteet ei vastanud nõuetele. Tiksi sõnul ei saa terviseamet sellistes kohtades suplemist takistada, mistõttu tuleb suurendada seiratavate supluskohtade arvu. «Kuna eelkõige on oluline kaitsta inimeste tervist, on vaja suurendada avalike supluskohtade arvu ning motiveerida nende haldajaid vee kvaliteeti regulaarselt kontrollima. Sel aastal on näha, et huvi avada veekogu supluseks ja seega vee kvaliteeti kontrollida on eelmise aastaga võrreldes suurem.»

Supluskohad peavad olema suplushooajal hooldatud ja korrastatud. Seal on alati suplejatele nähtavas kohas olemas vee kvaliteedi info ja supluskoha valdaja kontaktandmed.

Et inimesed on harjunud suplemas käima avalikes looduslikes veekogudes, tuleks suplejail alati ka ise vee puhtuses veenduda. Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, õlikilet või on vesi läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam. Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist vältida ka nõuetele vastavas ja vee kvaliteedi seire alla kuuluvas supluskohas. Sellel aastal ei tohi unustada avalikes supluskohtades ka mõistliku vahe hoidmist teiste inimestega.

Supluskohtade vee kvaliteedi andmetega on suplushooaja jooksul võimalik tutvuda terviseameti kodulehel http://vtiav.sm.ee. Eelmise suplushooaja vältel võeti kõikidest jälgitavatest supluskohtadest kokku ligi 600 veeproovi, neist ligi 200 terviseameti järelevalve käigus.  

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli (kolibakteri) ja soole enterokokkide hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna nad võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku fekaalse reostatuse määratlemisel. Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist 31. augustini.