Järjest enam ostetakse arvloteriisid, samas kui kiirloteriide müük on vähenemas.

FOTO: Elmo Riig

Lotopiletite müük on tänavu esimese nelja kuuga kasvanud mullusega võrreldes 41 protsenti, kirjutab ERR-i uudisteportaal. 

Eesti Loto turundus- ja müügidirektor Annely Luikmel ütles, et põhjus peitub ilmselt mitme teguri koosmõjus.

«Lotofirma on aasta jooksul teinud muudatusi lotomängudes ning kasvule avaldasid olulist mõju kriisiperioodi jäänud ülisuured peavõidud,» lausus ta. «Võimalik, et ka kriis ja meelelahutusvõimaluste piiratus sel perioodil on lotomüügi kasvu mõjutanud.»

Kriisinädalatel arvloteriide müük kasvas ja seda eelkõige internetis, samas vaid kauplustes müügil olevate kiirloteriide müük kriisi ajal vähenes.

Viimane suur võit, mis asetus Eesti lotovõitude ajaloos kolmandale kohale, oli 907 273 eurot ja 60 senti. Selle andis 8. aprillil Bingo loto pilet, kõnealuse summa sisse on arvestatud nii jackpot kui nurkademängu väike lisa. Võit läks Tallinnas elavale ja teenindusvaldkonnas töötavale noorele naisele, pereemale.

Eesti suurim lotovõit pärineb 2016. aasta 12. augustist, kui Eurojackpoti pilet tõi 1 155 687 eurot ja 70 senti. Võitjaks osutus Ida-Virumaa tööstuse valdkonnas tegutsev mees, kes käis võitu vormistamas koos sõbraga, sest just sõbra initsiatiivil ning sõbra ID-kaardiga rekordiline lotopilet osteti. Seetõttu lubas piletiomanik võidusummast poole sõbrale anda. 

Viljandimaale tulnud suurim lotovõit on 369 802 eurot ja 50 senti. See läks 2014. aasta 5. novembril Bingo lotoga toonase Kolga-Jaani valla pensionäripaarile. 

Hasartmängufirma aktsiaselts Eesti Loto kuulub Eesti riigile. Möödunud aastal oli ettevõtte käive 60,8 miljonit eurot ning võitudena maksti välja 24,7 miljonit eurot. Eesti Loto maksab tänavu riigile dividende 10 miljonit eurot.