Sisukord
Paberleht
Postimees

Eriolukorra juhi korraldused nr 168, 170, 171 ja 172

9 min lugemist
Stenbocki maja. FOTO: Konstantin Sednev

Eriolukorra väljakuulutamise ja rakendamisega seotud

Vabariigi Valitsuse korralduste kehtetuks tunnistamine

Hädaolukorra seaduse §-de 13 ja 22 alusel:

1. Tunnistada kehtetuks järgmised Vabariigi Valitsuse korraldused:

1) Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldus nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti

Vabariigi haldusterritooriumil“;

2) Vabariigi Valitsuse 13. märtsi 2020. a korraldus nr 77 „Eriolukorra meetmete

rakendamine“;

3) Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2020. a korraldus nr 80 „Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse

peatamine riigis tervikuna ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00“;

4) Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2020. a korraldus nr 97 „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse

tagamisse Saaremaa valla ja Muhu valla territooriumil“;

5) Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2020. a korraldus nr 106 „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse

tagamisse eriolukorra piirkonnas“.

2. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.

3. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a.

Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud

COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega

koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades sama paragrahvi

lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 6 sätestatut kehtestada isikute karantiinis viibimise nõuded

eesmärgiga vältida ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2

haiguskoldest väljapoole levikut järgmiselt:

1. Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, on keelatud alates diagnoosimisest kuni

tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva

viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku

tervenemise üle otsustab arst.

2. Punktis 1 nimetatud piirang ei kehti, kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku

korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, või isiku elu või tervist ohustava

hädajuhtumi korral.

3. Isikul, kes elab punktis 1 nimetatud isikuga koos või viibib püsivalt samas viibimiskohas, on

keelatud sealt lahkuda, välja arvatud juhul, kui tal puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid ja

esinevad järgmised asjaolud:

1) kui ta on tervishoiutöötaja või avalikku ülesannet täitev isik, et täita oma tööülesandeid, kui

isik jälgib oma tervist tähelepanelikult ning järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti

kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks;

2) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku

põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik, ja kui ta võtab kasutusele kõik meetmed võimaliku

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks;

3) kui elukohas ja viibimiskohas on välistatud igasugune kontakt COVID-19 haiguse

diagnoosiga isikuga;

4) õues viibimiseks, kui ta võtab kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku

tõkestamiseks;

5) kui isik on saanud punktis 2 nimetatud korralduse.

4. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral

ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveameti.

5. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus.

6. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a ja kehtib kuni 1. juulini 2020. a.

2

Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna

COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib

olla raske või eluohtlik. Samuti puudub või pole kättesaadav haigusele efektiivne ravi ja haiguse

levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Korraldusega kehtestatavad nõuded, meetmed ja

piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks isikute karantiinis viibimise nõuded. Põhjendused ja

kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse

korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on

korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada

korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse

levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30

päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama.

Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse

seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine riigis tervikuna

ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00

Alkoholiseaduse § 36 lõike 1 punkti 1 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut:

1. Avaliku korra tagamise huvides peatada riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigus

ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00.

2. Punktis 1 sätestatud piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või

õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale

müügikohale.

3. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata.

4. Alkoholiseaduse § 49 lõike 4 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet alkohoolse joogi

jaemüügiga seonduvate nõuete täitmise ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimise üle

oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus.

5. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a ja kehtib kuni 1. juulini 2020. a.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks piirangud.

Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi

Valitsuse veebilehel.

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetme

nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud

haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600

eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud piiranguid järgima ning

ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30

päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama.

Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse

seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud

liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise

ja avalike ürituste korraldamise piirangud

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi

lõike 5 punkte 2 ja 3 ning lõikeid 8 ja 9 kehtestada järgmised piirangud:

1. Avalikus kohas liikumine:

1) avalikus kohas võib viibida ja liikuda kuni kaks isikut üheskoos, välja arvatud koos viibivad

ja koos liikuvad perekonnad, või juhul, kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda võimalik

tagada;

2) siseruumides (välja arvatud isikute kodudes) ja avalikus kohas tuleb hoida teiste isikutega

vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos viibival ja liikuval perekonnal, või juhul,

kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda võimalik tagada.

2. Müügisaalis, sealhulgas teenuse osutaja või toitlustusettevõtte teenindussaalis (edaspidi

müügisaal) ning kaubanduskeskuse üldkasutatavas ruumis, võib liikuda, kui on täidetud

järgmised tingimused:

1) tagatud on punktis 1 sätestatud nõuded ning valdaja kontrollib nende järgimist;

2) valdaja on müügisaalis vähemalt sisenemisel ja väljumisel taganud desinfitseerimisvahendite

olemasolu töötajatele ja klientidele.

3. Kuni 1. juulini 2020. a võivad kliendid viibida toitlustusettevõtetes toidu kaasa ostmiseks või

kuller- ja veoteenuse osutamiseks alates kella 22.00-st kuni sulgemiseni. Pärast 1. juulit 2020. a

on toitlustusettevõtted avatud piiranguteta.

4. Klientidele kehtib täielik liikumisvabaduse piirang (külastuskeeld) ööklubides, kasiinodes ja

mänguautomaatide saalides, vesipiibukohvikutes ning täiskasvanute klubides.

5. Reisijatele kehtib täielik liikumisvabaduse piirang huvireisi raames laevale minemiseks

marsruudil Tallinn−Stockholm−Tallinn.

6. Avalikud koosolekud on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) koosoleku korraldaja tagab punkti 1 alapunktis 2 nimetatud nõude järgimise;

2) koosoleku korraldaja tagab siseruumides kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 10 inimest,

alates 1. juunist 2020. a kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 50 inimest ning alates 1. juulist

2020. a kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 500 inimest;

3) koosoleku korraldaja tagab õues osalejate arvu kuni 100 inimest ning alates 1. juulist 2020. a

osalejate arvu kuni 1000 inimest.

2

7. Kuni 31. maini 2020. a kehtib klientidele liikumisvabaduse piirang (külastuskeeld) avalikuks

kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Sportimise või

treenimise korral nimetatud kohtades kehtivad punktides 19−23 sätestatud nõuded.

8. Alates 1. juunist 2020. a võivad kliendid avalikuks kasutamiseks mõeldud saunu, spaasid,

basseine, veekeskusi ja ujulaid kasutada, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) teenuse osutaja tagab punktis 1 nimetatud nõude järgimise või inimeste hajutamise;

2) teenuse osutaja tagab teenuse osutamise koha kuni 50% täituvuse;

3) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Sportimise või treenimise korral nimetatud kohtades kehtivad punktides 19−23 sätestatud

nõuded.

9. Kuni 31. maini 2020. a kehtib klientidele, välja arvatud treeningu eesmärgil viibivatele

klientidele, liikumisvabaduse piirang (külastuskeeld) meelelahutusteenuse osutamise kohtades,

sealhulgas keegli, bowling’u ja piljardi mängukohtades ning laste mängutubades.

10. Alates 1. juunist 2020. a võivad kliendid viibida meelelahutusteenuse osutamise kohtades,

sealhulgas keegli, bowling’u ja piljardi mängukohtades ning laste mängutubades, kui on täidetud

järgmised tingimused:

1) teenuse osutaja tagab kuni 50% täituvuse;

2) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;

3) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

11. Kuni 30. juunini 2020. a on keelatud kõik avalikud üritused, sealhulgas kinoseansid,

etendused, kontserdid ja konverentsid, laadad, festivalid. Lubatud on vabas õhus toimuvad

avalikud üritused, kui üritust jälgitakse autost ning kui on täidetud järgmised tingimused:

1) ürituse korraldaja tagab väljaspool autot punktis 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangute

järgimise;

2) ürituse korraldaja tagab, et ürituse toimumise ajal ei väljuta autost vältimatu vajaduseta;

3) ürituse korraldaja tagab autode parkimise korraldamisel nende vahel piisava vahemaa;

4) ürituse korraldaja tagab vajaduse korral desinfitseerimisvahendite olemasolu.

12. Alates 1. juulist 2020. a on keelatud kõik avalikud üritused, sealhulgas siseruumides ja

välistingimustes pealtvaatajatega spordivõistlused, välja arvatud punktis 11 nimetatud üritused

vastavalt selles punktis sätestatud tingimustele, ning muud üritused, välja arvatud juhul, kui on

täidetud järgmised tingimused:

1) ürituse korraldaja tagab punktis 1 nimetatud nõude järgimise;

2) ürituse korraldaja tagab siseruumides kuni 50% täituvuse, kuid kuni 500 inimest;

3) ürituse korraldaja tagab välistingimustes osalejate arvu kuni 1000 inimest.

13. Avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui järgitakse

punktis 1 kehtestatud piiranguid ja tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu.

14. Põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides, välja arvatud

ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse korraldamisel, samuti

täienduskoolitusasutuste, huvitegevuse ja huvihariduse ning avatud noortekeskuste tegevuse

korraldamisel tuleb järgida järgmist:

1) tagatakse punktis 1 sätestatud nõuete järgimine;

2) õppijate rühmas on kuni kümme inimest, välja arvatud eksamitel;

3) eksamite korraldamisel tagatakse eksamil osalevate õpilaste hajutatus eksamiruumis;

3

4) õppijate rühmade liikumine õppeasutuse hoones ja õppetegevuseks kasutataval territooriumil

korraldatakse hajutatult;

5) ühiskasutatavad asjad õppeasutuse hoones ja õppetegevuseks kasutataval territooriumil

desinfitseeritakse pärast kasutamist.

15. Täienduskoolitusasutustes, kus korraldatakse mootorsõidukijuhi koolitust, autojuhi koolitust

ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolitust, välja arvatud, kui mootorsõidukijuhi, autojuhi ja

ohtlikku veost vedava autojuhi koolitust ning alarmsõidukijuhi koolitust antakse kaitseväelasele

või kui alarmsõidukijuhi koolitust antakse politseiametnikule, päästeteenistujale,

abipolitseinikule ja vabatahtlikule päästjale, toimub koolituse läbiviimine järgmiselt:

1) autos viibivad üksnes õpetaja ja õpilane;

2) õppesõidukis peavad olema tagatud desinfitseerimisvahendid;

3) koolitus viiakse läbi kaugõppel, matkuril, distantsi hoidmist võimaldavate vahendite

kasutamisega;

4) pärast iga sõidutundi korraldab koolituse korraldaja nende pindade puhastamise, mida õpilane

on katsunud.

16. Alates 1. juunist 2020. a toimub huvitegevuse ja huvihariduse andmine, välja arvatud

punktides 19−23 nimetatud tegevuse korraldamisel, järgmiselt:

1) tagatakse punktis 1 sätestatud nõuete järgimine;

2) korraldaja tagab siseruumides kuni 50% täituvuse;

3) korraldaja tagab välistingimustes osalejate arvu kuni 100 inimest.

17. Kuni 11. juunini 2020. a on peatatud osalejate jaoks noortelaagrite ja õpilasmalevate

tegevus.

18. Alates 12. juunist 2020. a toimub noortelaagrite ja õpilasmalevate tegevus järgmiselt:

1) tagatakse punktis 1 sätestatud nõuete järgimine;

2) noortelaagris ja õpilasmalevas on osalejaid kuni 300;

3) ühes rühmas on kuni 20 isikut;

4) tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu.

19. Kuni 31. maini 2020. a on lubatud õues sportida, treenida ning läbi viia spordi- ja

liikumisüritusi, kui on tagatud punktis 1 sätestatud nõude järgimine ning kui osalejaid on rühmas

kuni 10 ja tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu. Piirang ei kehti

kõikide spordialade võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest

võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide

treeningul ja meistriliiga treeningul.

20. Alates 1. juunist 2020. a on lubatud õues sportida, treenida ning läbi viia spordi- ja

liikumisüritusi, kui on tagatud punktis 1 sätestatud nõude järgimine ning kui osalejaid on kuni

100 ja tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu. Piirang ei kehti kõikide

spordialade võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust

tulenevaid nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga

treeningul.

21. Siseruumides ja välistingimustes ei ole lubatud pealtvaatajatega spordivõistlused.

Spordivõistlused, mis toimuvad välistingimustes, on lubatud, kui selle korraldaja tagab

järgmiste tingimuste täitmise:

1) spordivõistlus toimub pealtvaatajateta;

2) spordivõistlustel on osalejaid kuni 100;

4

3) tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu.

22. Kuni 31. maini 2020. a on keelatud siseruumides sportida ja treenida ning spordi- ja

liikumisüritused treeningrühmades, välja arvatud juhul, kui korraldaja tagab punktis 1 sätestatud

nõude järgimise, kuni 50% täituvuse, osalejate arvu rühmas kuni 10 inimest ning

desinfitseerimisvahendite olemasolu. Rühmanõue ja täituvuse nõue ei kehti kõikide spordialade

võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid

nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

23. Alates 1. juunist 2020. a on keelatud sportimine ja treenimine ning spordi- ja

liikumisüritused, välja arvatud juhul, kui korraldaja tagab punktis 1 sätestatud nõude järgimise

ja kuni 50% täituvuse ning desinfitseerimisvahendite olemasolu. Rühmanõue ja täituvuse nõue

ei kehti kõikide spordialade võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest

võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide

treeningul ja meistriliiga treeningul.

24. Muuseumide ja näituseasutuste külastamine on lubatud järgmisi tingimusi arvestades:

1) teenuse osutaja tagab punktis 1 sätestatud nõude järgimise;

2) rühmakülastuse korral võib külastajaid olla rühmas kuni kümme;

3) teenuse osutaja on taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu;

4) teenuse osutaja on taganud külastajatele avatud ruumides sagedasti puudutatavate pindade

märgpuhastuse iga 2−4 tunni järel;

5) interaktiivsed eksponaadid on suletud või teenuse osutaja on taganud nende märgpuhastuse

pärast iga kasutuskorda või teenuse osutaja on teinud külastajatele kättesaadavaks ühekordsed

kindad ning taganud nende ohutu käitlemise pärast kasutamist;

6) korraldaja asendab võimaluse korral füüsilisel kandjal olevad tasuta infomaterjalid

digitaalsetega;

7) ei korraldata ühiselt kasutatavate töövahenditega loovtöid ja töötubasid või tagatakse iga

kasutaja järel nende desinfitseerimine.

25. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44

lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Terviseamet võib järelevalvesse kaasata Politsei- ja

Piirivalveametit halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides.

26. Korraldusega kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani

selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni ning nende vajalikkust hinnatakse

hiljemalt iga kahe nädala tagant.

27. Korraldus avaldada massiteabevahendite valdajatel, Vabariigi Valitsuse veebilehel ja Riigi

Teatajas.

28. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a.

Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud

COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 punkti 2 alusel uudse

ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja

haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse, ning korraldusega kehtestatavad nõuded,

meetmed ja piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju.

Praegu on viiruse leviku risk väga suur, seega on selle vähendamiseks proportsionaalne piirata

korralduses nimetatud kohtades isikute liikumisvabadust inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka

5

avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-

2 levikut.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi

toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud viiruse leviku tõkestamise nõuded, meetmed ja

piirangud. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse

Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse

korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha

maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses

kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib

määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi

Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks

pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse

halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavaks tegemisest.

Seotud lood
16.05.2020 20.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto