Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis tunnistas, et ei oska praegu öelda, kas Viljandimaale peaks jääma üks gümnaasium või peaks neid olema rohkem.
Kalle Küttis: kolmest paremat ideed pole
10. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kümme aastat tagasi olin kindel, et maakonnas peaks olema kolm gümnaasiumi. Nüüd ma enam nii kindel pole, aga paremat mõtet mul ka ei ole,» ütles endine Viljandi maavanem ja praegune ministeeriumi asekantsler Kalle Küttis.
Võib jääda üks
Reedel tutvustas haridusminister Jaak Aaviksoo Eesti gümnaasiumivõrgu korrastamise kava, mille üks aluseid on tugevate ja suurte koolide loomine. Tema idee kohaselt peaks edaspidi gümnaasiumis õppima vähemalt 252 õpilast, mis tähendaks, et Viljandimaale jääks vaid üks keskharidust andev kool, Viljandi riigigümnaasium.
Õpilasi jätkuks ka teise kooli tarvis, kuid maakonna geograafiliste iseärasuste tõttu on sellele võimatu kohta leida. «Võib-olla peakski Viljandimaal olema ainult üks gümnaasium,» arutles Küttis ja tõi näiteks 1920. aastad, mil maakonnas oligi olnud vaid üks niisugune kool.
Ministri plaani selgitades rõhutas Küttis, et 252 õpilase nõue puudutab eeskätt maakonnakeskusi. Maal asuvad gümnaasiumid võivad erandkorras olla ka väiksemad ning üleüldse sõltub praegu kõik omavalitsustest, sest otsustusõigus on nende käes.
Samasugune idee
Kaks aastat tagasi püüdis eelmine haridusminister Tõnis Lukas teha sisuliselt samasugust reformi ja siis määrati gümnaasiumi minimaalseks suuruseks 120 õpilast.
Ka toona oleksid pidanud reformi ellu viima vallad ja linnad, leppides omakeskis kokku, kuhu kool jääb ja kust kaob. Et omavalitsusjuhte survestada, teatas Lukas, et nõutust väiksemad koolid ei saa 2013. aastal enam koolitusluba. Ühtegi kooli selle ähvarduse järel siiski ei suletud.
Nüüd on Jaak Aaviksoo tulnud välja samasuguse ideega, kuid koolitusluba mõjutusvahendina ei kasutata. Kalle Küttise meelest on ministril idee elluviimiseks kaks varianti. Võimalik on saavutada üldine kokkulepe või teha muudatus jõuga. «Kõik tahavad ju heaga püüda,» lisas ta.
Märtsiks tahab ministeerium selgeks saada, kas heaga on võimalik plaani teostada. Seda, kas vastasel juhul hakatakse jõudu kasutama, Küttis prognoosida ei soovinud.
Ministeeriumi juhid sõidavad mööda maakondi ja seletavad plaani maa- ja omavalitsustes. Viljandimaale loodab Küttis koos kaaskonnaga jõuda märtsis.