Kui Riina Salm kell kaks Tarvastu käsitöökotta jõudis, olid kangasteljed juba liikuma pandud. «Naised saavad ise hakkama, ma ei pea juures passima,» lausus koja perenaine Salm. Eerika Toomsalu kangaspuudel valmis sügistoonides kott ja Margit Kalamees oli ametis kaltsuvaibaga.
«Mehi meil ei käi,» ütles koja perenaine. «Mõni naljahammas astub vahel sisse ja ütleb, et tahab õppida kinnast kuduma, aga tavaliselt tulevad nad naisele järgi: lähme juba ära koju.»
Naisedki on saanud Tarvastu käsitöökojast rõõmu tunda ainult kolm aastat. «Kangastelgedel polnud keegi enne midagi teinud,» selgitas Salm. Näinud ehk mõni oli, arvas ta.
«Kus ma seal Tartu linnas neid näen?» hõikas Kalamees kaltsuvaiba tagant. Tema on nüüd kolinud Emajõe äärest Suislepa kanti.
«Ma tulen siia terveks päevaks,» rääkis vaibakuduja. Buss käib harva. Kui on juba tuldud, peab terve päeva ära kasutama.
«Kodus on ikka mingid segajad: üks nõuab süüa, teine midagi muud. Siin pole midagi sellist,» lisas Salm.
Kavandatud kudumine
Vanasti ketrasid naised samuti talveõhtutel, kudusid kangast ja valmistasid rõivaid, aga mitte elektrilambi, vaid pirrutule valgel. Ja nagu Tarvastu käsitöökojas praegu, tehti ka siis näputööd selleks, et oleks, mida selga panna või millega kodu kaunistada.
Viljandi muuseumi etnograafiakogu kuraatori Tiina Jürgeni sõnul maksti toona sageli teenijatele rõivapalka. Tüdrukud aidanud tikkida ja veimevakka kokku panna.
Riina Salmi sõnul käivad naised kojas kolm korda nädalas ja enamasti ikka ümberkaudsetest maakohtadest — Mustlast neid õieti polegi. Aktiivseid tegutsejaid on viieteistkümne ringis.
Kangastelgede ülespanek oli algajatele kõige raskem, aga nüüd on nad selle kunsti omandanud. «Selle pani ta alles peale,» osutas Salm Kalamehe kaltsuvaibale.
Kudujad oskavad perenaise jutu järgi juba värve valida ja kavandeid teha. Selle peale kummarduski Margit Kalamees kerade kasti juurde, arutledes, milline toon tema sinakasrohelise vaibatriibu juurde sobiks. Lõpuks valis ta kollase.
«Igaühel on välja kujunenud oma toonid ja on teada, kes missuguseid värve kasutab,» teadis rääkida Eerika Toomsalu. Temale meeldivad sügistoonid.
Vanad kombed au sees
«Vanasti töötati tavaliselt pereringis,» lausus Tiina Jürgen, «kuid tuli ette ka ühistöid, millesse kaasati ümberkaudset rahvast.» Nende tegevuste hulka kuulusid kuraatori sõnutsi vanutamine ja pleegitamine, mille puhul linad laotati lumele. «Need kombed erinesid kihelkonniti,» lisas ta.
Vastemõisa ja Suure-Jaani vallas tegutseva Paala käsitööringi juhendaja Tiiu Rusi ütles oma mõlemas ringis agaraid kohalkäijaid olevat neli-viis. «Paljud on endale koju teljed hankinud ja koovad seal,» ütles ta, tundes rõõmu, et kunagine komme talvel pereringis käsitööd teha tõuseb taas ausse.
Jürgen rääkis, et telgedel kudumine kuulus aasta pimedama poole tubaste tegevuste juurde juba vanasti. «Naised tõid ikka talvel teljed tuppa ja mehed tegid puutööd,» kinnitas ta.
Kui Riina Salm rääkis Tarvastus valmivatest kaltsuvaipadest, siis Vastemõisas teevad kaltsuvaipa vaid need, kellel muust aega üle jääb.
«Kudusime telgedel linasest lõimest saunalinasid ja käterätikuid,» selgitas Rusi. Talviste tegemiste hulka kuuluvad neil ka villasest lõngast pleedid.
«Koome neid sõbakirjas või tavalises, et saaks alla äärde teha rahvuslikku mustrit,» jutustas ta. Nii said naised tema sõnutsi ära proovida ka äsja töötoas õpitud rahvusliku tikandi. «Töötubades oleme proovinud veel paku- ja siiditrükki,» lisas ringi juhendaja.
Kuigi käsitööringides on tehtud ka kiri- ja kõlavöösid ning randmekatteid, on Tiiu Rusi kindel, et kangastelgedega kudumine on kiireim ja mugavaim. Pealegi pakub see rohkesti variante. «Üks naine valmistas endale mitu kleidiriiet. Kudusime ka põlled,» tõi ta näiteid.
Abja-Paluojal tegutsevas Mulgi Ukuvakas harrastatakse tavapärast kudumist. Sealse käsitöömeistri Eve Kuuse jutu järgi õpetavad Ukuvakas oskajamad teisi, sest osalejate seas leidub neidki, kes on esimese sokipaariga just seal maha saanud.
Mittetulundusühingusse kuulub 17 liiget, aga põhilisi tegutsejaid on kümne ringis. «Kõige noorem on 20-aastane ja vanimad pärinevad endisest Uku ajast,» lausus Kuuse. Tema ja Hilda Pidim kuulusid aastaid tagasi sellesse rahvakunstimeistrite koondisse.
Kuuse sõnul ei hõlma nende käsitöötegijad üksnes Abja valda. «Siin käib inimesi ka Nuiast, Mõisakülast ja Hallistest,» loetles ta. Meister rääkis, et teinekord tulevad neile isegi Paide ja Tallinna inimesed, kes on kodukanti sattunud.
Valmivad rahvarõivad
Tarvastu naiste talviste tööde hulka kuuluvad Riina Salmi jutu järgi veel telgedel kottide, tekkide ja vööde kudumine. Heegeldamist või varrastega kudumist kojas kangateo kõrval ei harrastata, küll aga tikkimist.
Praegu on käsil Tarvastu naise särk. Õlalapid ja mansetid on juba punase kirjaga tikitud.
«Saime lõiked ka,» osutas Salm valge linase pluusiriide rullile ja lisas, et plaanis on valmistada kogu Tarvastu rahvarõivaste komplekt.
Üks särk on valmis ja seda saab näha kohalikus muuseumis. Rahvarõivaga hakati pihta juba mullu kevadel, mil valiti ajastu järgi välja mustrid. «Varem oli muster peaaegu üleni valge. Mida punasem, seda hilisemast ajast on see pärit,» teadis Salm rääkida.
Kirjad välja valitud, hakati proovilappe tegema. «Võiks arvata, et mis see ristpiste siis ära ei ole, aga tegelikult polegi see nii lihtne,» ütles Salm. Tihedakoelisel valgel linasel riidel olevatel proovitikanditel oli tõesti näha, et osa riste kipub jääma teistest piklikumaks.
Tikkimine nõuab head valgust ja Salmi sõnul otsustati seda tööd jätkata kevadel, kui ilmad on valgemad. «Hakkame kangast lahti lõikama ja kurrutama,» lausus ta ja näitas õpperaamatust varruka- ja kaeluseäärt, kuhu tulevad peened kurrud.
Mulgi Ukuvaka käsitöötegijad on ühtede rahvarõivastega juba valmis saanud. «Siin on nii Halliste naise kui neiu rahvarõivad,» täpsustas Eve Kuuse ja lisas, et tellimuse korral teevad nad ka teiste piirkondade omi.
Üldjoontes hoiab Mulgi Ukuvakk, nagu nimigi ütleb, ikka Mulgi joont. «Näiteks oleme kudunud Mulgimaa eri paikkondade mustrikirjas kindaid, samuti sokke, kindaid, salle ja muudki,» rääkis Kuuse. «Nüüd hakkasime kangastelgedel tekki kuduma.»
«Masinkudet teeme ka,» lisas Kuuse.
«Lükka süstik hooga läbi,» õpetas Tarvastu käsitöökojas Margit Kalamees telgedel kangakudumise kunsti. «Julgesti! Ega kaltsuvaipa tehes midagi ära rikkuda anna.»