Kordusproov näitas, et 99-aastane hoolealune on koroonast prii
15. aprill 2020, 00:01
99-aastasele Abja haigla hooldeosakonnas viibivale naisele, kellelt üle-eelmise nädala laupäeval võetud koroonaproov oli osutunud positiivseks, tehti eelmisel nädalal kordusproov ja see tal viirust enam ei tuvastanud.
Abja haigla juhataja Kairit Luisk ütles, et see oli ootuspärane ja väga rõõmus uudis.
«Patsient ise ei olnudki väga heitunud, kui tema proov oli positiivseks osutunud. Optimistlik naine sõnas naljatamisi, et see koroona oligi tal veel puudu – kõik asjad tuleb elus läbi teha,» rääkis Abja haigla juhataja.
Ühtegi koroonale viitavat sümptomit 99-astasel naisel ei olnud.
Hoitakse ranget joont
Kairit Luisk rõhutas, et haigla on teinud kõik viiruse ärahoidmiseks ja edaspidi täidetakse samuti kõiki terviseameti kehtestatud nõudeid. Kõrgendatud tähelepanuga töötatakse eriolukorra lõpuni.
«Meie hooldushaigla on gripiviiruse ennetamiseks juba 7. veebruarist isoleeritud ning kehtib külastuskeeld. Maja tervikuna on olnud karantiinis 5. märtsist ning 16. märtsil lisandus pakkide vastuvõtmise keeld,» lisas juhataja.
23. või 24. aprillil on plaanis haiglas teha veel proov kõigile töötajatele, patsientidele ja hoolealustele, et olukorrast uuesti ülevaade saada.
8. aprillil kirjutas Lõuna-Eesti Postimees, et kordusproovid on osutunud negatiivseks Saatse ja Vastseliina hooldekodus.
Spetsialist selgitab
Synlabi infektsioonhaiguste valdkonna juht Paul Naaber ütles, et kergete haigussümptomitega patsiendid eritavad viirust ninaneelust kuni kaheksa päeva sümptomite algusest, raskete haigusnähtude korral on viiruse eritus pikem, kaks kuni kolm nädalat.
«RNA testi tundlikkus viiruse määramiseks on seega suurim haiguse alguses, kui viiruste hulk ninaneelus on suur,» rääkis Naaber. «Kergetel juhtudel ligikaudu nädala pärast viirust enam olulises koguses ei eritata, mistõttu test annab tõenäoliselt negatiivse tulemuse.»
Ta lisas, et seda, kui kaua püsib viirus keskmiselt asümptomaatiliste inimeste ninaneelus, pole täpselt teada, kuid võib arvata, et mitte kauem kui kergete sümptomitega patsientidel.
«Seega kui inimene nakatub ja hakkab viirust eritama, aga haigussümptomeid pole, võiks hiljemalt nädala pärast enamikul kordusproov olla negatiivne. Et asümptomaatilistel isikutel pole teada haigestumise algushetk, võiks negatiivne tulemus kordusproovis tulla kiiremini. Peab aga arvestama, et viiruse eritumises on suuri individuaalseid erinevusi, mistõttu ei saa välistada, et mõni sümptomiteta nakatunu eritab viirust ka oluliselt kauem,» nentis Paul Naaber.