Vaba mõte. Kaks kevadist hetke

VILJANDI,EESTI,21FEB20 Juuksur. Üllar Priks juuksuris. Juuksur Björn Berggren. ELMO RIIG/Sakala. Foto: Elmo Riig

Palju on räägitud pandeemiale mõeldes sellest, et seekordne kevad tuli teisiti. Et miski pole enam endine ja inimestel tuleb jäädavalt muutunud maailmas kuidagi kohaneda. Tõsi. Teisest küljest võiks mõelda ka sedasi, et peaaegu iga kevad on eelmistest erineval moel hoo sisse saanud. Kindlasti on meil kõigil tagasi vaadates mälestusi, mis lasevad mõne looduse taassünni aja just tema vaatenurgast erilisena paista. Lubage mul olla elav näide.

On 1995. aasta aprilli keskpaik. Inimesed kannavad koledaid riideid, lasevad endale lõigata groteskseid soenguid ning kuulavad muusikat, mille peale Beethoven oleks endale vabatahtlikult kahvli kõrva torganud. Tartus Rüütli Keldri tammistel baaripukkidel on istet võtnud kolm treffneristi Pets, Margus ja Priit (nimed mõistagi muudetud). Abituriendid. Laual on 0,3-liitrised klaasid tugeva vahukihiga kaetud tumeda õllega ja topsike soolapähkleid. Kui vanemate antud söögiraha kõrvale paned, on säärane luksus elunormiks. Aknast möödub tüdrukuid, kel nurjatu kevadpäike on seeliku lühemaks meelitanud, ning ülikool on nii otseses kui ülekantud tähenduses kiviviske kaugusel.