Leinapäeval helisevad kirikukellad, akendel süttivad küünlad

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Ene Juurik kolm aastat tagasi 25. märtsil Viljandi mõisapargis represseeritute mälestuskivi juures.
Ene Juurik kolm aastat tagasi 25. märtsil Viljandi mõisapargis represseeritute mälestuskivi juures. Foto: Elmo Riig

Täna möödub 71 aastat märtsiküüditamisest, mille käigus saatis nõukogude võim vägivaldselt Siberisse rohkem kui 20 000 Eesti inimest, tembeldades neid sotsiaalselt võõraks elemendiks. Küüditatute seas oli palju lapsi ja vanureid.

"Heiskasin hommikul leinalipu, kell viis viin represseeritute kivi juurde küünlad ja pärja ning õhtul süütan koduaknal küünla," kirjeldas Memento Viljandi ühenduse esinaine Ene Juurk mälestuspäeva tähistamist sel aastal.

Leinapäeva tähistamise plaanid olid teistsugused. Ene Juurik rääkis, et Mementol oli linnavalitsuse luba süüdata selgi korral lauluväljakul 2479 küünlat. "Nüüd need seisavad garaažis ja ootavad järgmist korda," lausus ta.

Igal küüditamise aastapäeval on Ene Juurikul tulnud jutustada oma küüditamise lugu. "Hommikul rääkisin lapselapsele, kuidas Valgast algas meie kahe nädala pikkune sõit loomavagunis, mille ühes otsas olid kolm nari ja teises otsas riidega eraldatud ämbrike."

Juurik meenutas, et nende vagunis oli ligikaudu 40 inimest, üks suri teel. Lahkunu tõsteti riide see vagunist välja raudtee kõrvale paksu lume sisse ja sinna ta jäigi.

Ema oli kaasa võtnud õmblusmasina ja see määras palju perekonna elu Siberis. "Ema õmbles kõigile riideid ja meie õega tegime käsitööd," meenutas kaks päeva enne küüditamist seitsmeaastaseks saanud Juurik. Sellest käsitööst on osa säilinud ja seda võis näha Eesti Rahva Muuseumis, mil seal korraldati näitus "Siberlaste päev". Ene Juurik loodab, et tal õnnestub lähiajal ka Viljandis niisugune väljapanek korraldada.

Eriolukorra tõttu täna ühiskogunemisi ei tule, kuid mälestuspäevaga seotud vabaühendused kutsuvad kogunemise asemel üles süütama küüditatute mälestuseks küünla koduaknal.

Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pilt ning lisada sellele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada.

Peapiiskop Urmas Viilma palus oma ringkirjas koguduse vaimulikele tänase paastumaarjapäeva hingepalves meenutada 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid ja palvetada sellegi eest, et kurjus ei saaks maailmas heast võitu. Samuti andis ta korralduse märtsiküüditamise meenutamiseks helistada täna kell 12 kirikukelli leinakelladena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles