RMK taastas riigimaal niite ja karjamaid 554 hektaril

Video ei ole enam kättesaadav.

Riigimetsa majandamise keskuse looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv ütles, et mullu taastati riigimaadel 554 hektarit niiduelupaiku, mida on rohkem kui ühelgi varasemal aastal.

Sooelupaikades tegi riigimetsa majandamise keskus (RMK) samasugust tööd 1422 hektaril. Spetsiifiliste töödega parandati 20 ohustatud ja haruldase liigi elupaiga seisundit. Looduskaitsetööde rahaline maht tõusis mullusega võrreldes 4,89 miljonilt eurolt 5,82 miljonile eurole.

"Viljandimaal on RMK poollooduslike koosluste hooldamiseks välja rentinud tuhat hektarit riigimaid," lausus Kohv. "Viljandimaal taastas RMK eelmisel aastal 105 hektarit poollooduslikke kooslusi. Taastatud elupaikadest enamiku moodustavad luhaniidud ja enamik neist asus Soomaa rahvuspargis."

Sootaastamistöid oli Viljandimaal 484 hektaril. Tööd tehti eelkõige Öördi ja Kikepera rabas, viimati nimetatus jäi osa töötandrist Pärnumaa poolele.

Riigimaadel on registreeritud 494 looduskaitsealust liiki. Kohv märkis, et osa neist liikidest sõltub sellest, kas inimene oma tegevusega säilitab nende püsimiseks vajalikud elupaigad nagu niidud, nõmmed ja poolavatud metsakooslused.

"Teine osa liike ei vaja hakkama saamiseks muud, kui Eestile looduslikult omaste looduslikult kujunenud metsa-, vee- ja sooelupaikade olemasolu," kõneles ta. "Viimaste puhul saame lisaks klassikalisele looduskaitse meetmete rakendamisele aidata liikide käekäigule kaasa, likvideerides kunagi inimese rajatud elupaiku kahjustavat taristut nagu kuivenduskraavid ja vanad paisud jõgedel. Pole kahtlust, et riigimaadel asuvate elupaikade hea seisund mängib võtmerolli kogu Eesti elurikkuse käekäigus."

Kui tunamullu tegi RMK looduskaitsetöid 4,89 miljoni euro eest, siis möödunud aastal suurenenud töömahu tõttu kasvas see 5,82 miljonini.

Kohvi andmeil tehti kõige ulatuslikumad sooelupaikade taastamistööd Pärnumaal Luitemaa looduskaitsealal Maarjapeakse rabas ja nagu eespool öeldud, Soomaa rahvuspargis Öördi ja Kikepera rabas.

Möödunud aastal suurenes ettevõtjatele välja renditud poollooduslike koosluste pindala, esimest korda oli renditud alasid kokku üle 24 000 hektari.

RMK jätkab looduskaitseliste tööde tegemist ka tänavu. Pikemalt saab tehtud töödest ja uutest väljakutsetest lugeda RMK loodusblogist.

"Juba traditsiooniliste looduskaitsetööde kõrval on käesoleval aastal väljakutseks vooluveekogude seisundi parandamine ja kalade rändeteedelt takistuste kõrvaldamine,” märkis Kohv. „See on meile motiveeriv väljakutse, sest vee-elupaikade taastamine on kindlasti valdkond, kus looduskaitseosakonna kompetentsi kasvupotentsiaal on kõige suurem. Samuti on just tundliku hüdroloogiaga ökosüsteemid Eestis ühed enam inimtegevuse tõttu kannatanud elupaigad ja vajadus nende seisundi parandamiseks on suur.”

Mis puutub Viljandimaa tööplaane, siis järgmistel aastatel plaanib RMK jätkata Kohvi sõnul kindlasti luhaniitude taastamist ja niitude hooldamiseks vajaliku infrastruktuuri kavandamist Soomaal. Lõpuni viiakse Soomaa piirkonnas Kikepera raba taastamistööd ja alustatakse Kauni raba taastamist.

"Endiselt teeb meile muret Veisjärve seisukord ja proovime seal teha mõningaid töid, mis võimaldavad seda natukenegi stabiliseerida," rääkis Kohv. "Maaomanike vastuseisu tõttu pole aga kahjuks võimalik järve veetaset tõsta."

RMK arengukava 2015–2020 seab eesmärgiks taastada ohustatud või ebasoodsas seisundis elupaiku 10 000 hektaril. 2015. aastast on RMK taastanud elupaiku 9200 hektaril.