Viimastel aastatel on märgata, et Venemaa elanikud ei suhtu enam Balti riikidesse nii halvasti, ütles Kremli-meelne arvamusuurija.
Vaen hakkab vähenema
6. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peamine tendents on see, et negatiivne suhtumine Balti riikidesse väheneb,» ütles ülevenemaalise avaliku arvamuse uurimise keskuse peadirektor Valeri Fjodorov BNS-i usutluses.
Fjodorov näeb sellel kahte põhjust. Kui Barack Obama asus George W. Bushi asemel presidendiametisse, leevenes ülemaailmne pinge ja «taaskäivitusid» Venemaa ja USA suhted. Ühtlasi vähenes venemaalaste hirm kogu Lääne, muu hulgas ka postsovetlikus ruumis asuvate satelliitide ees. Fjodorovi väitel tajutakse Venemaal Balti riike esmajoones USA satelliitidena.
Teiseks vähenes tema arvates kahepoolsetes suhetes märkimisväärselt konflikti põhjuste hulk ning need, kes soovivad sõjakirvest välja kaevata, sattusid nii Venemaal kui Balti riikides mõneks ajaks vähemusse.
«Võimust võttis mõõdukas ja pragmaatiline kurss,» sõnas Fjodorov. «Esiplaanile nihkusid poliitikud, kes pooldavad dialoogi ja koostööd, näiteks Riia linnapea, Üksmeele keskuse liidreid Nils Ušakovs,» osutas ta, vastates küsimusele, kuidas on viimastel aastatel muutunud venemaalaste suhtumine Balti riikidesse, sealhulgas Eestisse.
Fjodorov viitas, et meie suhete kohal ripuvad hiljutise raske mineviku jäljed. «2010. aasta küsitluses ütles seitse protsenti venemaalasi, et nende meelest kujunevad Venemaal Balti riikidega 10–15 aasta jooksul pingelised või isegi vaenulikud suhted,» märkis ta.