Eile kogunesid Ugala teatrisse konverentsile kriminaalpolitseinikud, sest möödus 92 aastat Eesti kriminaalpolitsei loomise päevast.
Kriminaalpolitseinikud astusid aastapäeval lavale
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
6. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo vanempressiesindaja Kaarel Kuusk rääkis, et kriminaalpolitsei loomise aastapäeva tähistati konverentsiga kuuendat korda. Igal aastal kogunetakse uues kohas ning Viljandisse sõideti esimest korda.
Ettekanded ja arutelu
Konverentsil arutati kriminaalpolitsei rolli riigi julgeoleku tagamises. Ettekannetega esinesid siseminister Ken-Marti Vaher, kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Heldna, Tartu ülikooli professor Marju Lauristin, politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei kriminaalluure juhtivametnik Märt Palo ning Tartu kriminaaltalituse juht Ain Balder. Pärast ettekandeid peeti diskussioon, millel üritati prognoosida tulevikus võimalikke ohtusid ning pakuti võimalusi, kuidas nende realiseerumist ennetada.
Konverentsi esimeses osas pidulikul aktusel jagati politseiametnikele ja koostööpartneritele kriminaalpolitsei teenetemedaleid. Selle tunnustuse sai 17 ametnikku.
Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et konverentsi pidamine tema haldusalas on suur au.
«Olen ikka soovinud, et sellised suured üritused ei toimuks üksnes pealinnas,» lausus Kohv. Ta lisas, et tunneb erilist heameelt selle üle, et kogunemine on just Viljandis, sest kultuuripealinn on selleks kõige sobivam koht.
Kuvandipõhine muudatus
1. jaanuarist taastati keskkriminaalpolitsei, mis oli tegutsenud 1993.—2009. aastani. Käesoleva aasta riigieelarvest on keskkriminaalpolitsei võimekuse tõstmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot lisaraha ning selle etteotsa asus politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Raigo Haabu.
Keskkriminaalpolitsei juhi sõnul on uue aastaga jõustunud muudatus eeskätt kuvandipõhine.
«Keskkriminaalpolitsei oli rahva mällu sööbinud kui turvalisuse sümbol,» kõneles Haabu. «See oli vaja taastada ennekõike selleks, et politseinikel oleks kergem ennast identifitseerida ja et ka rahvas saaks aru, kellega on tegemist ja kelle poole pöörduda.»
Eelkõige hakkab keskkriminaalpolitsei Haabu kinnitusel tegelema piiriüleste ja organiseeritud kuritegude lahendamisega.