Koroonaviirusesse on nakatunud 135 inimest

Viiruse leviku pidurdamiseks tuleb hoolikalt käsi pesta. Foto: Marko Saarm / Sakala

Äsja saabunud terviseameti pressiteate kohaselt on tänahommikuse seisuga Eestis koroonaviirusesse nakatunud 135 inimest. Positiivsetest proovidest on 62 võetud Harjumaal, 37 Saaremaal, 13 Pärnumaal, 9 Võrumaal, 6 Tartumaal ja 8 Virumaal. Alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 971 testi.

Terviseameti andmetel Viljandimaal võetud proovidest positiivseid olnud ei ole. Eile kinnitas Viljandi linnavalitsus Viljandi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja koroonaviirusesse nakatumist. Terviseameti pressiesindaja sõnutsi kajastub nende statistikas proovi võtmise koht, mitte inimese elukoht. Seega kui viljandlased on proove andnud Tallinnas või Tartus, siis seda praeguses üldstatistikas ei kajastata.

Terviseamet märgib, et Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus praegu terviseameti, Tartu ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites. Arvestades viiruse kasvavat levikut, ei ole  kergemate viirushaiguse tunnustega patsientide testimine enam otstarbekas, tervishoiuteenuse ressursside säästmiseks ja elutähtsate teenuste tagamiseks keskendutakse riskirühmadele, tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. Samasugusele töörütmile läks paari päeva eest üle ka Ühendkuningriigi tervishoiusüsteem.

Tervisamet ei pea enam otstarbekaks jagada riike koroonaviiruse leviku mõttes riskipiirkondadeks, sest viirus on levinud igasse Euroopa Liidu liikmesriiki. Praeguseks on kõrge risk nakatumiseks igal pool rahvarohketes kohtades, seetõttu soovitavad nad reisimist ja rahvarohketes kohtades viibimist vältida.

Terviseamet rõhutab, et praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine.

Terviseameti riskihinnangu seisukohalt on haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus keskmine. Terviseamet lähtub oma riskihinnangus WHO ja ECDC andmetest, riskihinnangutest ja -analüüsidest ning prognoosist.

Välismaalt saabunutel ja nakatunuga kontaktis olnud isikutel tuleb 14 päeva jooksul püsida kodus, vältida kontakte teiste inimestega ja jälgida oma tervist. Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitame sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistada 112.

Sümptomite avaldumisel ei ole õige minna perearsti vastuvõtule ega haigla erakorralise meditsiini osakonda. Haigustunnused on samasugused paljude viirushaiguste puhul ning haigena ringi liikudes võime nakatada teisi.

Koroonaviiruse riigisisese leviku tingimustes on väga suur võimalus tervishoiuasutuse järjekorras viirusesse nakatuda ka sellisel inimesel, kellel viirust varem ei olnud.

Terviseamet koostöös kiirabi ja haiglatega omab olukorra ülevaadet ning on kursis patsientide seisundiga. Praegu on kõik koroonaviiruse patsiendid (peale ühe) kodusel ravil.

Koroonaviiruse leviku trend maailmas on vähenemas (näiteks Hiina langustrendis ja Lõuna-Korea stabiliseerumas).

Arvestades viiruse kohapealset levikut lisandub Eestis kindlasti veel haigestunuid.

Kõige ohustatum rühm on üle 60-aastased inimesed. Selles vanuses olevad töötavad inimesed peaksid võimalusel tegema kaugtööd. Kõigil enam kui 60-aastastel inimestel soovitame vältida rahvarohkeid kohti, püsida võimalusel kodus ja vältida igal juhul kokkupuuteid haigustunnustega inimestega ning vähendada lävimist lastega, kelle puhul avalduvad koroonaviiruse tunnused reeglina kergelt, kuid viiruse levitamisel on nad ohuks eelkõige eakatele sugulastele.

80 protsenti koroonaviirusesse nakatunutest põeb haiguse läbi kergelt, 10–15 protsenti võivad vajada intensiivravi ning kaks protsenti juhtudest võib lõppeda surmaga (riskirühmad on eakad, nõrgenenud vastupanuvõime ja krooniliste haigustega inimesed).

Oluline on jätkuvalt järgida hoolikalt hügieenireegleid (kätepesu, kaitstud köhimine, aevastamine ja nuuskamine, lähikontakti ehk kätlemiseja kallistamise vältimine), vältida reisimist ja haiguse korral püsida kodus.

Terviseamet avaldas tänu kõigile asutustele, kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele, kes aitavad viiruse leviku piiramisele omalt poolt kaasa mitmesuguste meetmete rakendamisega.

Valitsus teatas laupäeva õhtul, et Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele on lubatud reisida üksnes saartel alalist elukohta omavatel inimestel. Teised inimesed piirkonda minna ei tohi. Seal praegu viibijad saavad koju pöörduda. Piirang ei kohandu kaubaveole ja elutähtsate teenuste osutamisele. Ühtlasi anti korraldus sulgeda spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, saunad, spaad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad üle Eesti, sh hotellides ja majutusasutustes.

Terviseameti staap töötab alates 28. jaanuarist, veebruari keskelt hakkas staap tööle iga päev kella 9–21. Ametkondlikuks kasutamiseks on terviseametil  ööpäevaringne ja iga päev töötav staabivalve ja epidemioloogiline konsultatsioon. Terviseamet monitoorib iga päev olukorda maailmas ja võrdleb seda Eestiga, jälgib iga päev iga nakatanu tervislikku seisundit neile helistades ning nõustab patsiente ja nende lähedasi. Tulenevalt siseriikliku leviku tekkimiseks terviseamet praeguseks enam iga nakatunu lähikontaktseid ei jälgi.