Vaba mõte. Mõtelgem ka teistele (1)
14. märts 2020, 00:01
Praegu ei ole aeg poolikuteks lahendusteks ja isekuseks. Kuhu riigi käsi eriolukorrast hoolimata ei ulatu või veel ei ulatu, sinna peavad ulatuma inimese enda kaine mõistus, enesealalhoiuinstinkt ja ligimesearmastus. Alates esmaspäevast on Eestis suletud ja distantsõppele üle viidud kõik koolid, avalikud üritused on keelatud ... Nimekiri muudatustest ja piirangutest on pikk ning eriolukorra tingimuste ja nende uuendustega saab meedia vahendusel kursis püsida. Riigi kõikvõimalikest sammudest on aga vähe kasu, kui inimesed ise olukorrasse tõsiselt ei suhtu ja lisameetmeid tarvitusele ei võta.
Praegu ei ole õige aeg spordiklubisse, ööklubisse, kohvikusse või ujulasse minna. Ütlen seda täie teadmise juures, et klientide kadumine tähendab paljudele ettevõtetele raskeid aegu ja sulgemisi. Võimaluse korral ole suuremeelne ja ära küsi ärajäänud ürituste eest makstud piletiraha tagasi: näita välja heldust ja inimlikkust.
Rasketest aegadest saab üle, saame koos üle. Praegu on aga ülesanne number üks haiguse leviku piiramine ning kui piiramine ei õnnestu, siis nakatunute arvu kasvamise pidurdamine, et anda meie meditsiinitöötajatele võimalus aidata kõiki neid, kel on abi vaja. Enamik koroonaviirusesse nakatunuid seisab silmitsi küll lihtsalt viletsa enesetunde, köha ja palavikuga, ent osa nakatunutest vajab haiglaravi ja hingamisaparaati. Kui sa oled noor ja terve, siis sina ilmselt ei vaja, aga leia endas see tugevus mõelda neile, kes vajavad.
Arste on piiratud hulk, samuti voodikohti. Me saame anda endast parima, et nakatunute arv plahvatuslikult ei kasvaks ja me ei seisaks silmitsi olukorraga, mis valitseb praegu Itaalias: seal on arstid sunnitud valima, keda aidata. Me ei taha olla situatsioonis, kus otsustatakse, et meile abi ei anta. Seega tuleb rakendada kaastundevõimet ning teha kõik, et keegi teine ei peaks selles olukorras olema meie hooletuse tõttu. Ja et keegi ei peaks olema selles situatsioonis, et ta peab valima, kelle elu päästa.
Pese käsi. Ära mine välja, kui sa just tingimata ei pea seda tegema. Tööta kodukontoris. Ära saada välja ka oma lapsi. Nakkushaiguste leviku parim piiraja on sotsiaalsete kontaktide vältimine ja enese isoleerimine. Püsi nädalavahetusel kodus, loe raamatut, vaata televiisorit, võta stressi leevendavat kuuma vanni ... Ära mine ööklubisse ja sõbrale pigem helista. Ning kui sa just pead välja minema, siis austa neid, kel tuleb tööl olla. Pea lugu kassiiridest, bussijuhtidest, apteekritest ja teistest kaaskodanikest, kes riskivad oma tervisega, et tagada meie heaolu. Ära karju müüja peale, kui mõni kaup parasjagu otsas on või pole olnud tal aega uut kaupa välja panna. Müüjatel on kiire ja neil on samuti hirm nagu sinul. Ära karju apteekrite peale. Neilgi on kiire, neilgi on hirm. Ära karju mitte kellegi peale ja kohtle kõiki inimesi nii, nagu sa soovid, et sind koheldaks. Köhi ja aevasta teistest eemale ning ole mõistev, kui sa ei saa kohe kõike, mida sa tahad. Ajad on keerulised ja tekitavad segadust kõigis ning meditsiinitöötajad, politseinikud ja päästeametnikud vajavad iga aja- ja ressursikildu, mis võimalik.
Ja ära unusta, et praegu ei levi mitte üksi koroonaviirus. Ka gripp ning kõik muud ülemiste hingamisteede viirused, mis meil praegu levivad, on ohtlikud, nendegi tõttu vajab Eestis igal aastal palju inimesi haiglaravi. Tähtis on vältida nendegi levikut, sest iga haigestunu tähendab meditsiinisüsteemile järjest suuremat koormat.