Purgatoorium Mustla moodi

Mustla alevik ja selle kuulsaks maamärgiks saanud torniga maja meenuvad filmitegijatele, kui on vaja kujutada kauges alevikus uniselt tiksuvat maaelu. Foto: Elmo Riig

Alati on võimalik panna sotsiaalselt rasketesse ning inimlikult keerulistesse teemadesse sisse pisutki helgust ja kergust. Mustla alevikus aastatel 2018-2019 üles võetud Eesti lugude sarja kuuluv Liis Lepiku pisut hajusa sõnumiga dokumentaalfilm «Pensipäev» justkui üritab seda teha, kuid võib-olla ei ürita ka.

Mõnevõrra ebaõnnestunud on juba filmi tutvustav lause: «Kauges Mulgimaa alevikus uniselt tiksuv maaelu saab täiesti teistsuguse tähenduse ühel päeval kuus, mil küllusesarv avaneb ja igaüks võib endale midagi lubada.» Põhimõtteliselt luuakse juba selle sissejuhatusega teatud distants kujutaja ning kujutatu vahel. Näiteks viljandimaalasele ei ole Mustla kaugel-kaugel asuv alevik.