Aasta algus toob tavapäraselt hinnatõusu ning tänavu 1. jaanuaril tegid hüppe elektri, gaasi ja sigarettide hind.
Uus aasta muutis elu taas kallimaks
Kõige enam kallines maagaas, 15 protsenti, ning see toob mitmel pool kaasa ka toasooja hinna tõusu. Juba eelmise aasta lõpul kerkis sooja hind Abja-Paluojal ja Vana-Võidus. Veebruarist kasvab see ka Viljandis, sest Esro kodulehe andmetel hakkab megavatt-tund koos käibemaksuga praeguse 66 euro asemel maksma 70.49.
«Viljandlased peaksid panema küünla ilmataadile, kes on seni talve soojana hoidnud,» arvas nende hinnatõusude peale konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tema hinnangul ongi praegu kõige raskem kodukuludega, sest kaugküttega majades elavad inimesed on mitmes Eesti piirkonnas aheldatud vanade katlamajade külge.
Saabuvale aastale otsa vaadates tunnistas Josing, et väga keeruline on arvata, kui palju võiksid hinnad tõusta. «Praegu kiiret hinnatõusu ei prognoosita, sest pole oodata ka kiiret majanduskasvu,» nentis ta.
Lähiajal odavnevad tänu saabuvatele allahindlustele tõenäoliselt rõivad ja jalatsid. «Toidu hinnad peaksid praegu paigas olema ja sellist hinnatõusu, kui oli paar aastat tagasi, pole näha,» lausus ta.
Hinnatõuse ja elu kallinemist tajuvad inimesed Josingu sõnul väga erinevalt. Ühelt poolt on see seotud psühholoogiaga: inimene paneb tähele hinna kerkimist, kuid ei teadvusta selle langemist. «Näiteks ei märka inimesed tihtipeale, et mobiilikõned on odavamaks muutunud,» lisas ta.