Tartu ülikooli juhtkond käis kultuuriakadeemias

Kultuuriakadeemias käis külas Tartu ülikooli juhtkond. Üheskoos arutleti kultuuriakadeemia tegevuse ja arengu üle. Foto: Mailiis Laur

Kultuuriakadeemia annab teada, et teisipäeval käis Tartu ülikooli rektoraat ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat Viljandis, et tutvuda oma siinse kolledži, kultuuriakadeemia tegevuse, inimeste ja õppehoonetega.

Rektoraat pidas akadeemia Vilma majas oma korralise istungi, seejärel tutvuti akadeemia õppehoonetega ning direktor, osakondade juhatajad ja üliõpilasesinduse president andsid põhjaliku ülevaate kultuuriakadeemia tegevusest ning arengust.

Ülikooli rektoraat on veidi enam kui aasta jooksul käinud nii ülikooli Narva kui ka Pärnu kolledžis ja nüüd jõudis järg kultuuriakadeemiani.

"Kolledžid on kahtlemata rektoraadi huviväljas ja meile on nad ülikooli loomulik osa. Kõigil kolledžitel on kindlasti ühiseid küsimusi, aga igaühel on ka eripärasid. Pole kahtlust, et selliste visiitidega mõistame kohalikke olusid paremini," sõnas ülikooli rektor professor Toomas Asser. "Tunnustan kõike, mida me kultuuriakadeemias nägime. Akadeemia on väga tugeva identiteedi ja eripäraga ning meie soov on seda hoida."

Kultuuriakadeemia direktori Iñaki Sandovali sõnul on ülikooli juhtkonna külaskäik akadeemiale tähtis. "Kohtumine oli väga huvitav ja produktiivne. Saime kinnitust, et Viljandi kultuuriakadeemia on Tartu ülikooli jaoks oluline," sõnas Sandoval.

Iñaki Sandovali sõnul on noortel järjest suurem huvi kultuuriakadeemias õppida. Näiteks viimase viie aasta jooksul on sisseastumisavalduste arv kasvanud üle 40 protsendi. Erinevalt teistest Tartu ülikooli kolledžitest on Viljandi üliõpilaste arv püsinud stabiilsena.

Ülikooli finantsjuht Kalle Hein andis ülevaate kultuuriakadeemia viimaste aastate eelarve muutumisest ja leidis, et akadeemias on tehtud kõik selleks, et kulusid optimeerida. Ta tõdes, et üliõpilaste arvu suurendamine kultuuriakadeemia eelarvet siiski ei kasvataks. Et kunstide valdkonnas on õpe kallis ja tähendab muu hulgas üks ühele õpetamist, moodustab 80 protsenti akadeemia kuludest palgakulu. Palgasurve on toonud kaasa olukorra, kus eelarve on muutunud väga pingeliseks ja tunda on rahanappust hoolimata sellest, et akadeemia tegevustoetus on kasvanud ülikooli üldisest tegevustoetusest kiiremini. Kalle Hein ütles, et akadeemia peaks leidma võimalusi tulude mitmekesistamiseks ja suurendamiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta kultuuriakadeemia olulist piirkondlikku rolli ja leida paremaid võimalusi koostööks linnaga.

Iñaki Sandoval tõdes, et kultuuriakadeemial on linnaga küll väga head ja toetavad suhted, aga linna tugi võiks kajastuda stabiilselt eelarves, mitte piirduda projektipõhiste toetustega. Rektoraadi liikmed nimetasid hea näitena koostööd Pärnus, kus linnavalitsus panustab kolledži regioonis püsimisse ka rahaliselt.

"Rektoraat on valmis Viljandi linna esindajatega kohtuma, et arutada kultuuriakadeemia ja linna koostöövõimalusi, aga muu hulgas tutvustada ka meie head kogemust Pärnus,“ sõnas Toomas Asser.

Ülikooli juhtkond on juhtinud korduvalt riigi tähelepanu kolledžite rahastamisele, soovitades toetada ülikooli regionaalpoliitilist tegevust eraldi riiklike programmide kaudu väljaspool tegevustoetust. 2018. aasta lõpus avaldas ülikooli senat seisukoha, et ühiskonna teenimine ja regionaalarengu toetamine eri piirkondades asuvate kolledžite kaudu ei saa toimuda õppetöö rahastamise arvelt.